Viktor Trasberg: uudised haigekassa miinusest toovad päevavalge jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saime tiheda presidenditeo vahepeal teada, et haigekassa on miinusesse langenud. Tegelikult on 30 miljonit ülekulutamist miljardilise eelarvega haigekassa jaoks muidugi saiaraha. Ei lõpe meie arstiabi ega muutu ta niipea ka tasuliseks. Küll aga on selline olukord järjekordne märk meie maksusüsteemi olemusest ja võimekusest.

Põhimõtteliselt on kolm võimalust arstiabi ja sellega seotud teenuste rahastamiseks. Sageli kasutavad riigid mingisugust kombinatsiooni kõigist neist elementidest.

Esiteks võivad kodanikud enda ravikulud vastavalt kuludele oma taskust kinni maksta. Seda saavad muidugi lubada piisavalt rikkad ühiskonnad (nagu näiteks Šveits), sest arstiabi on üks paganama kallis teenus. Enamusele Eesti inimestest käiks vähegi tõsisem raviprotseduur lihtsalt üle võimaluste.

Teine variant on ravikindlustusmeditsiin, nagu näiteks USA-s. See tähendaks, et kodanikud sooritavad korrapäraseid makseid kindlustusfondidesse ja siis kui vaja, maksab kindlustus ravikulud kinni.

Sellise süsteemi puhul on kaks piiravat tegurit. Tegemist on loomu poolest väga kalli ravisüsteemiga. Kui mina kindlustusevõtjana olen mingi raviteenuse eest raha ette maksnud, peab kindlustus olema võimeline selle ka kinni maksma. See aga tähendab piisavalt kõrgeid kindlustusmakseid ja suure hulga maksjate olemasolu. Eesti puhul on selline variant sisuliselt välistatud – meid on selleks liiga vähe ja me pole piisavalt rikkad.

Jääb kolmas ravikindlustuse rahastamise viis – riigimaksud. Maksud võivad olla otsese suunitlusega ravikulude katmiseks või siis saab tervishoidu rahastada maksubaasist tervikuna (nagu näiteks Taanis).

Ja siin jõuamegi tänase Eesti maksusüsteemi kõige suurema probleemi juurde – kuidas sotsiaalmaksu (sealhulgas ravikindlustuse) koormust jagada?

Meie meditsiini rahastamise süsteem on Euroopa kontekstis väga erandlik – kõik ravikindlustusse minevad maksud on pandud tööandjate õlgadele. Ja see koorem on täna muutunud üheks peamiseks palgatõusu ja tööhõive struktuuri mõjutavaks piduriks.

Paneme asjad kokku – haigekassa võib minna pankrotti, aga ettevõtete sotsiaalmaksu ei saa suurendada. Vabatahtlik kindlustusmeditsiin pole tehniliselt võimalik. Peene nimega „omaosaluse suurendamine“ tähendab tegelikkuses tasulist raviteenust (ja me tasume Euroopa kontekstis niigi suhteliselt palju). Ehk ka see pole võimalik.

Lõpuks saab muidugi ka alanda raviteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, mida haigekassa eelarve tasakaalustamiseks ilmselt ka tehakse.

Räägitakse umbmääraselt ka maksude tõstmisest. Tõstetavate maksude nimede väljaütlemiseks paraku julgust pole – sest need maksud saavad olla ainult tulumaksud (eelkõige üksikisiku, aga ka ettevõtte tasandil). Veelgi täpsemalt: see tähendaks ka üksikisiku tulumaksumäära progresseeruvuse kehtestamist.

Seega on maksusüsteemi muutmise peaküsimus selles, kuidas tagada arstiabi rahastamine ja samal ajal vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.

Jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi põhimõttelise muutmise asemel tegeletakse Eestis aga mingisuguse sotsiaalmaksu lae otsimisega, mis on täielik pseudoteema. Inimesed, kes sellest räägivad, ei saa ilmselgelt aru maksusüsteemi kui terviku olemusest ega ka sotsiaalmaksu lae mõttest.

Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise teema, vaid õigluse teema. Ravikindlustusmakse on nende raviteenuste kuluga, mida maksja tulevikus tõenäoliselt vajab. Seega ei peaks ravikindlustusmaksu summa olema oluliselt suurem sellest, mida meditsiinisüsteem tõenäoliselt inimesele tagasi annab. Kuna väga suur ülemaksmine võrreldes võimalike raviteenuste kuluga ei tundu aga olevat õiglane, kehtestatakse sotsiaalmaksule teatud ülempiir. Turumajandus!

Sotsiaalmaksu ülempiir nõuab vältimatult kolme üheaegselt kehtiva tingimuse olemasolu. Need on progresseeruva maksumääraga üksikisiku tulumaks; sotsiaalmaksu koormuse jaotumine tööandjate ja töövõtjate vahel ning optimaalne sotsiaalmaksulae tase. Need tingimused on olemas kõikides riikides olemas, kus sotsiaalmaksu lael mingigi majanduslik mõte. Kui neid tingimusi pole, tähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine kiiret sotsiaalmaksusüsteemi kollapsit.

Nende maksusüsteemi aspektidega erakonnad siiski ei taha või ei suuda tegeleda. Nii et sotsiaalmaksu laest rääkimine on täna sisutu asendustegevus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: