Viktor Trasberg: uudised haigekassa miinusest toovad päevavalge jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik. Autor: Postimees/Scanpix

Saime tiheda presidenditeo vahepeal teada, et haigekassa on miinusesse langenud. Tegelikult on 30 miljonit ülekulutamist miljardilise eelarvega haigekassa jaoks muidugi saiaraha. Ei lõpe meie arstiabi ega muutu ta niipea ka tasuliseks. Küll aga on selline olukord järjekordne märk meie maksusüsteemi olemusest ja võimekusest.

Põhimõtteliselt on kolm võimalust arstiabi ja sellega seotud teenuste rahastamiseks. Sageli kasutavad riigid mingisugust kombinatsiooni kõigist neist elementidest.

Esiteks võivad kodanikud enda ravikulud vastavalt kuludele oma taskust kinni maksta. Seda saavad muidugi lubada piisavalt rikkad ühiskonnad (nagu näiteks Šveits), sest arstiabi on üks paganama kallis teenus. Enamusele Eesti inimestest käiks vähegi tõsisem raviprotseduur lihtsalt üle võimaluste.

Teine variant on ravikindlustusmeditsiin, nagu näiteks USA-s. See tähendaks, et kodanikud sooritavad korrapäraseid makseid kindlustusfondidesse ja siis kui vaja, maksab kindlustus ravikulud kinni.

Sellise süsteemi puhul on kaks piiravat tegurit. Tegemist on loomu poolest väga kalli ravisüsteemiga. Kui mina kindlustusevõtjana olen mingi raviteenuse eest raha ette maksnud, peab kindlustus olema võimeline selle ka kinni maksma. See aga tähendab piisavalt kõrgeid kindlustusmakseid ja suure hulga maksjate olemasolu. Eesti puhul on selline variant sisuliselt välistatud – meid on selleks liiga vähe ja me pole piisavalt rikkad.

Jääb kolmas ravikindlustuse rahastamise viis – riigimaksud. Maksud võivad olla otsese suunitlusega ravikulude katmiseks või siis saab tervishoidu rahastada maksubaasist tervikuna (nagu näiteks Taanis).

Ja siin jõuamegi tänase Eesti maksusüsteemi kõige suurema probleemi juurde – kuidas sotsiaalmaksu (sealhulgas ravikindlustuse) koormust jagada?

Meie meditsiini rahastamise süsteem on Euroopa kontekstis väga erandlik – kõik ravikindlustusse minevad maksud on pandud tööandjate õlgadele. Ja see koorem on täna muutunud üheks peamiseks palgatõusu ja tööhõive struktuuri mõjutavaks piduriks.

Paneme asjad kokku – haigekassa võib minna pankrotti, aga ettevõtete sotsiaalmaksu ei saa suurendada. Vabatahtlik kindlustusmeditsiin pole tehniliselt võimalik. Peene nimega „omaosaluse suurendamine“ tähendab tegelikkuses tasulist raviteenust (ja me tasume Euroopa kontekstis niigi suhteliselt palju). Ehk ka see pole võimalik.

Lõpuks saab muidugi ka alanda raviteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, mida haigekassa eelarve tasakaalustamiseks ilmselt ka tehakse.

Räägitakse umbmääraselt ka maksude tõstmisest. Tõstetavate maksude nimede väljaütlemiseks paraku julgust pole – sest need maksud saavad olla ainult tulumaksud (eelkõige üksikisiku, aga ka ettevõtte tasandil). Veelgi täpsemalt: see tähendaks ka üksikisiku tulumaksumäära progresseeruvuse kehtestamist.

Seega on maksusüsteemi muutmise peaküsimus selles, kuidas tagada arstiabi rahastamine ja samal ajal vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.

Jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi põhimõttelise muutmise asemel tegeletakse Eestis aga mingisuguse sotsiaalmaksu lae otsimisega, mis on täielik pseudoteema. Inimesed, kes sellest räägivad, ei saa ilmselgelt aru maksusüsteemi kui terviku olemusest ega ka sotsiaalmaksu lae mõttest.

Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise teema, vaid õigluse teema. Ravikindlustusmakse on nende raviteenuste kuluga, mida maksja tulevikus tõenäoliselt vajab. Seega ei peaks ravikindlustusmaksu summa olema oluliselt suurem sellest, mida meditsiinisüsteem tõenäoliselt inimesele tagasi annab. Kuna väga suur ülemaksmine võrreldes võimalike raviteenuste kuluga ei tundu aga olevat õiglane, kehtestatakse sotsiaalmaksule teatud ülempiir. Turumajandus!

Sotsiaalmaksu ülempiir nõuab vältimatult kolme üheaegselt kehtiva tingimuse olemasolu. Need on progresseeruva maksumääraga üksikisiku tulumaks; sotsiaalmaksu koormuse jaotumine tööandjate ja töövõtjate vahel ning optimaalne sotsiaalmaksulae tase. Need tingimused on olemas kõikides riikides olemas, kus sotsiaalmaksu lael mingigi majanduslik mõte. Kui neid tingimusi pole, tähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine kiiret sotsiaalmaksusüsteemi kollapsit.

Nende maksusüsteemi aspektidega erakonnad siiski ei taha või ei suuda tegeleda. Nii et sotsiaalmaksu laest rääkimine on täna sisutu asendustegevus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.