Viktor Trasberg: uudised haigekassa miinusest toovad päevavalge jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saime tiheda presidenditeo vahepeal teada, et haigekassa on miinusesse langenud. Tegelikult on 30 miljonit ülekulutamist miljardilise eelarvega haigekassa jaoks muidugi saiaraha. Ei lõpe meie arstiabi ega muutu ta niipea ka tasuliseks. Küll aga on selline olukord järjekordne märk meie maksusüsteemi olemusest ja võimekusest.

Põhimõtteliselt on kolm võimalust arstiabi ja sellega seotud teenuste rahastamiseks. Sageli kasutavad riigid mingisugust kombinatsiooni kõigist neist elementidest.

Esiteks võivad kodanikud enda ravikulud vastavalt kuludele oma taskust kinni maksta. Seda saavad muidugi lubada piisavalt rikkad ühiskonnad (nagu näiteks Šveits), sest arstiabi on üks paganama kallis teenus. Enamusele Eesti inimestest käiks vähegi tõsisem raviprotseduur lihtsalt üle võimaluste.

Teine variant on ravikindlustusmeditsiin, nagu näiteks USA-s. See tähendaks, et kodanikud sooritavad korrapäraseid makseid kindlustusfondidesse ja siis kui vaja, maksab kindlustus ravikulud kinni.

Sellise süsteemi puhul on kaks piiravat tegurit. Tegemist on loomu poolest väga kalli ravisüsteemiga. Kui mina kindlustusevõtjana olen mingi raviteenuse eest raha ette maksnud, peab kindlustus olema võimeline selle ka kinni maksma. See aga tähendab piisavalt kõrgeid kindlustusmakseid ja suure hulga maksjate olemasolu. Eesti puhul on selline variant sisuliselt välistatud – meid on selleks liiga vähe ja me pole piisavalt rikkad.

Jääb kolmas ravikindlustuse rahastamise viis – riigimaksud. Maksud võivad olla otsese suunitlusega ravikulude katmiseks või siis saab tervishoidu rahastada maksubaasist tervikuna (nagu näiteks Taanis).

Ja siin jõuamegi tänase Eesti maksusüsteemi kõige suurema probleemi juurde – kuidas sotsiaalmaksu (sealhulgas ravikindlustuse) koormust jagada?

Meie meditsiini rahastamise süsteem on Euroopa kontekstis väga erandlik – kõik ravikindlustusse minevad maksud on pandud tööandjate õlgadele. Ja see koorem on täna muutunud üheks peamiseks palgatõusu ja tööhõive struktuuri mõjutavaks piduriks.

Paneme asjad kokku – haigekassa võib minna pankrotti, aga ettevõtete sotsiaalmaksu ei saa suurendada. Vabatahtlik kindlustusmeditsiin pole tehniliselt võimalik. Peene nimega „omaosaluse suurendamine“ tähendab tegelikkuses tasulist raviteenust (ja me tasume Euroopa kontekstis niigi suhteliselt palju). Ehk ka see pole võimalik.

Lõpuks saab muidugi ka alanda raviteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, mida haigekassa eelarve tasakaalustamiseks ilmselt ka tehakse.

Räägitakse umbmääraselt ka maksude tõstmisest. Tõstetavate maksude nimede väljaütlemiseks paraku julgust pole – sest need maksud saavad olla ainult tulumaksud (eelkõige üksikisiku, aga ka ettevõtte tasandil). Veelgi täpsemalt: see tähendaks ka üksikisiku tulumaksumäära progresseeruvuse kehtestamist.

Seega on maksusüsteemi muutmise peaküsimus selles, kuidas tagada arstiabi rahastamine ja samal ajal vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.

Jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi põhimõttelise muutmise asemel tegeletakse Eestis aga mingisuguse sotsiaalmaksu lae otsimisega, mis on täielik pseudoteema. Inimesed, kes sellest räägivad, ei saa ilmselgelt aru maksusüsteemi kui terviku olemusest ega ka sotsiaalmaksu lae mõttest.

Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise teema, vaid õigluse teema. Ravikindlustusmakse on nende raviteenuste kuluga, mida maksja tulevikus tõenäoliselt vajab. Seega ei peaks ravikindlustusmaksu summa olema oluliselt suurem sellest, mida meditsiinisüsteem tõenäoliselt inimesele tagasi annab. Kuna väga suur ülemaksmine võrreldes võimalike raviteenuste kuluga ei tundu aga olevat õiglane, kehtestatakse sotsiaalmaksule teatud ülempiir. Turumajandus!

Sotsiaalmaksu ülempiir nõuab vältimatult kolme üheaegselt kehtiva tingimuse olemasolu. Need on progresseeruva maksumääraga üksikisiku tulumaks; sotsiaalmaksu koormuse jaotumine tööandjate ja töövõtjate vahel ning optimaalne sotsiaalmaksulae tase. Need tingimused on olemas kõikides riikides olemas, kus sotsiaalmaksu lael mingigi majanduslik mõte. Kui neid tingimusi pole, tähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine kiiret sotsiaalmaksusüsteemi kollapsit.

Nende maksusüsteemi aspektidega erakonnad siiski ei taha või ei suuda tegeleda. Nii et sotsiaalmaksu laest rääkimine on täna sisutu asendustegevus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: