Vitsur: ettevõtted ei pruugi palgatõusuga enam kohaneda ({{commentsTotal}})

Majandusanalüütik Heido Vitsur.
Majandusanalüütik Heido Vitsur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

LHV panga ökonomisti Heido Vitsuri sõnul võib seitsme-kaheksa protsendini ulatuv palgatõus kaasa tuua ettevõtete kohandumise ja produktiivsuse kasvu, kuid sugugi pole välistatud ka firmade konkurentsivõime kadu, tööpuuduse suurenemine ja viimaks palkade alanemine.

"Sellisel olukorral saab olla ainult kaks lahendust. Esiteks pole välistatud, et Eesti reaalmajandus suudab sellise palgatõusuga kohandumiseks produktiivsust siiski vajalikul määral pidevalt suurendada, mistõttu senine suhteliselt kiire sissetulekute konvergents meist jõukamate naabritega jätkub," ütles Vitsur BNS-ile.

Samas pole tema sõnul välistatud ka stsenaarium, kus reaalmajandus sellise palgasurve tõttu oma konkurentsivõime kaotab, mis omakorda toob endaga kaasa tööpuuduse suurenemise, riigi finantsolukorra halvenemise ja seeläbi surve palkade alandamiseks.

Kumb neist variantidest domineerima hakkab, sõltub omakorda peamiselt kahest asjaolust, märkis Vitsur. "Esiteks sellest, milline saab olema eeloleva perioodi majanduskonjunktuur Euroopas ja eeskätt meie tähtsamate majanduspartnerite juures ning teiseks sellest, kas Eestis osatakse või suudetakse midagi ette võtta midagi uut meie majanduskasvu kiirendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks."

Ökonomist prognoosis, et esialgu jätkub surve palkade kasvule ka eelootavatel kuudel, kuid tõenäoliselt mõnevõrra nõrgemana.

Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta teises kvartalis aastaga 7,6 protsenti 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5 protsenti 6,91 euroni. Võrreldes esimese kvartaliga kasv aeglustus vastavalt 0,5 ja 3,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Allikas: BNS



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: