Vitsur: ettevõtted ei pruugi palgatõusuga enam kohaneda ({{commentsTotal}})

Majandusanalüütik Heido Vitsur.
Majandusanalüütik Heido Vitsur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

LHV panga ökonomisti Heido Vitsuri sõnul võib seitsme-kaheksa protsendini ulatuv palgatõus kaasa tuua ettevõtete kohandumise ja produktiivsuse kasvu, kuid sugugi pole välistatud ka firmade konkurentsivõime kadu, tööpuuduse suurenemine ja viimaks palkade alanemine.

"Sellisel olukorral saab olla ainult kaks lahendust. Esiteks pole välistatud, et Eesti reaalmajandus suudab sellise palgatõusuga kohandumiseks produktiivsust siiski vajalikul määral pidevalt suurendada, mistõttu senine suhteliselt kiire sissetulekute konvergents meist jõukamate naabritega jätkub," ütles Vitsur BNS-ile.

Samas pole tema sõnul välistatud ka stsenaarium, kus reaalmajandus sellise palgasurve tõttu oma konkurentsivõime kaotab, mis omakorda toob endaga kaasa tööpuuduse suurenemise, riigi finantsolukorra halvenemise ja seeläbi surve palkade alandamiseks.

Kumb neist variantidest domineerima hakkab, sõltub omakorda peamiselt kahest asjaolust, märkis Vitsur. "Esiteks sellest, milline saab olema eeloleva perioodi majanduskonjunktuur Euroopas ja eeskätt meie tähtsamate majanduspartnerite juures ning teiseks sellest, kas Eestis osatakse või suudetakse midagi ette võtta midagi uut meie majanduskasvu kiirendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks."

Ökonomist prognoosis, et esialgu jätkub surve palkade kasvule ka eelootavatel kuudel, kuid tõenäoliselt mõnevõrra nõrgemana.

Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta teises kvartalis aastaga 7,6 protsenti 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5 protsenti 6,91 euroni. Võrreldes esimese kvartaliga kasv aeglustus vastavalt 0,5 ja 3,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: