Kohus mõistis tsikliga ligi 200 km/h sõitnud naise vangi ({{commentsTotal}})

Politsei foto kiiruseületajast.
Politsei foto kiiruseületajast. Autor/allikas: PPA

Politsei tabas Tartumaal ligi 200 km/h sõitnud juhtimisõiguseta mootorratturi, kellele määrati raske liiklusrikkumise eest kümnepäevane arest.

Esmaspäeval kella 15.40 paiku fikseeris motopolitseinik Tartumaal Nõo vallas sõitnud mootorrattal Suzuki kiiruseks 196 km/h. Seega ületas rattur lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 100 km/h.

Motopolitseinik pidas ulatusliku kiirusületamisega iseend ja teisi liiklejaid ohustanud mootorratturi kinni.

Selgus, et mootorrattal sõitnud 23-aastasel Kristiinal on küll A1-kategooria juhtimisõigus, kuid antud mootorratas oli pea kümmekond korda võimsam kui talle lubatu. Naine kõrvaldati juhtimiselt ning ta viidi otsejoones arestimajja, kus ta jäi ootama kohtupidamist toimepandud liiklusrikkumise osas.

Täna toimunud kohtuistungil selgitati, et naisel on varasemast mitu liiklusrikkumist, kui ta sõiduautoga kiirust ületas. Toona määrati karistuseks rahatrahv.

"Kuna need karistused ei andnud loodetud mõju ning tarbetute riskide võtmine liikluses jätkus, otsustasin taotleda karmimat karistust arestipäevade näol," selgitas kohtus politseid esindanud komissar Vallo Tõnuvere.

Noor naine selgitas kohtus, et kuna tema enda mootorratas on lahjavõitu, tahtis ta katsetada sõbra võimsat tsiklit. Neiu tunnistas juhtunus oma süüd ning näitas kohtusaalis üles ka kahetsust. Kohus määras talle karistuseks kümnepäevase aresti.

"Karistusotsusest kuuldes puhkes neiu nutma. See on ka mõistetav, sest sellisel kujul vabaduse piiramine ongi karm karistus. Ometi on see nii, et igal liiklusohtlikul teol on varem või hiljem tagajärg. Seepärast loodan väga, et need arestipäevad annavad neiule nüüd piisava ajavaru mõtlemaks, kuidas teistega enam liikluses arvestada," ütles Tõnuvere.

Politsei rõhutab, et suur osa rasketest liiklusõnnetustest on tingitud just kiirusületusest. Igal autojuhil tuleb arvestada, et piirangud sõidukiirusele on kehtestatud põhjusega tagada ohutu liiklemine ning säästa inimelusid.

Tänavu fikseeritud suurimad kiirusületused Eestis

  • 6. mail tabas politsei Ida-Virumaal 21-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 202 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 105 km/h. Noormehele määrati kahenädalane arest ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 19. juulil tabas politsei Harjumaal 32-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Honda kiirusega 199 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 103 km/h. Mehele määrati karistuseks 9 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 21. juulil tabas politsei Pärnumaal 35-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 198 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 102 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 2. augustil tabas politsei Harjumaal 30-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Yamaha kiirusega 197 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 121 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 4. augustil tabas politsei Raplamaal 26-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Audi kiirusega 223 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 126 km/h. Mehele määrati 20 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus aastaks.
  • 28. augustil tabas politsei Ida-Virumaal 50-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 212 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 115 km/h. Karistusotsus on tegemisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.