Kohus mõistis tsikliga ligi 200 km/h sõitnud naise vangi ({{commentsTotal}})

Politsei foto kiiruseületajast.
Politsei foto kiiruseületajast. Autor/allikas: PPA

Politsei tabas Tartumaal ligi 200 km/h sõitnud juhtimisõiguseta mootorratturi, kellele määrati raske liiklusrikkumise eest kümnepäevane arest.

Esmaspäeval kella 15.40 paiku fikseeris motopolitseinik Tartumaal Nõo vallas sõitnud mootorrattal Suzuki kiiruseks 196 km/h. Seega ületas rattur lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 100 km/h.

Motopolitseinik pidas ulatusliku kiirusületamisega iseend ja teisi liiklejaid ohustanud mootorratturi kinni.

Selgus, et mootorrattal sõitnud 23-aastasel Kristiinal on küll A1-kategooria juhtimisõigus, kuid antud mootorratas oli pea kümmekond korda võimsam kui talle lubatu. Naine kõrvaldati juhtimiselt ning ta viidi otsejoones arestimajja, kus ta jäi ootama kohtupidamist toimepandud liiklusrikkumise osas.

Täna toimunud kohtuistungil selgitati, et naisel on varasemast mitu liiklusrikkumist, kui ta sõiduautoga kiirust ületas. Toona määrati karistuseks rahatrahv.

"Kuna need karistused ei andnud loodetud mõju ning tarbetute riskide võtmine liikluses jätkus, otsustasin taotleda karmimat karistust arestipäevade näol," selgitas kohtus politseid esindanud komissar Vallo Tõnuvere.

Noor naine selgitas kohtus, et kuna tema enda mootorratas on lahjavõitu, tahtis ta katsetada sõbra võimsat tsiklit. Neiu tunnistas juhtunus oma süüd ning näitas kohtusaalis üles ka kahetsust. Kohus määras talle karistuseks kümnepäevase aresti.

"Karistusotsusest kuuldes puhkes neiu nutma. See on ka mõistetav, sest sellisel kujul vabaduse piiramine ongi karm karistus. Ometi on see nii, et igal liiklusohtlikul teol on varem või hiljem tagajärg. Seepärast loodan väga, et need arestipäevad annavad neiule nüüd piisava ajavaru mõtlemaks, kuidas teistega enam liikluses arvestada," ütles Tõnuvere.

Politsei rõhutab, et suur osa rasketest liiklusõnnetustest on tingitud just kiirusületusest. Igal autojuhil tuleb arvestada, et piirangud sõidukiirusele on kehtestatud põhjusega tagada ohutu liiklemine ning säästa inimelusid.

Tänavu fikseeritud suurimad kiirusületused Eestis

  • 6. mail tabas politsei Ida-Virumaal 21-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 202 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 105 km/h. Noormehele määrati kahenädalane arest ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 19. juulil tabas politsei Harjumaal 32-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Honda kiirusega 199 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 103 km/h. Mehele määrati karistuseks 9 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 21. juulil tabas politsei Pärnumaal 35-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 198 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 102 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 2. augustil tabas politsei Harjumaal 30-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Yamaha kiirusega 197 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 121 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 4. augustil tabas politsei Raplamaal 26-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Audi kiirusega 223 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 126 km/h. Mehele määrati 20 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus aastaks.
  • 28. augustil tabas politsei Ida-Virumaal 50-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 212 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 115 km/h. Karistusotsus on tegemisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema