Kallas: hea, et hääled pidasid ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste teises voorus 45 saadiku toetuse kogunud Siim Kallas avaldas heameelt, et Reformierakonna ja SDE kokkulepe pidas. Samas oli ta skeptiline, et kolmandas voorus suudab parlament presidendi ära valida.

"Selle üle on hea meel, et nii nagu otsustati, nii ka hääled pidasid. Selles mõttes on see hea ja ma olen rahul," ütles Kallas vahetult pärast teise vooru hääletustulemuse selgumist.

Ta usub, et kolmandas voorus võib talle natuke hääli lisanduda. "Nii palju ikka ei tule, et 68 häält kokku tuleks, aga teoreetiliselt on see võimalik," ennustas Kallas.

Kui presidendivalimine riigikogus ebaõnnestub ning kokku kutsutakse valimiskogu, siis Kallas kui automaatselt üles seatav kandidaat loobuda ei kavatse. "Mis alus on mul öelda, et ma edasi ei lähe," küsis Kallas.

Kallas rõhutas, et poliitikud nii tema erakonnast kui ka mujalt ei tohiks kaotada suurt pilti, sest presidendi ametiaeg saab olema keeruline, sest ees seisavad suured väljakutsed.

Teisest voorust pääses edasi koos Repsiga

Presidendivalimistel riigikogus ootab teisipäeva õhtul ees kolmas voor, sest ükski teises voorus kandideerinu ei kogunud vajalikku 68 toetushäält.
Kõige rohkem ehk 45 häält sai teises voorus Kallas, kelle seadsid üles Reformierakonna ja SDE fraktsiooni liikmed.

Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi poolt hääletas 32 riigikogulast.

IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks kogus 21 saadiku toetuse. Täitmata sedeleid oli üks.

Kell 16 algab parlamendis kolmas hääletusvoor kuhu pääsesid Kallas ja Reps. Ka kolmandas voorus on reegel sama: valituks osutub kandidaat vaid juhul, kui kogub vähemalt 68 häält.

Kui see ei õnnestu, ootab ees valimiskogu, mis kutsutakse kokku 24. septembriks.

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema