Kallas: hea, et hääled pidasid ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste teises voorus 45 saadiku toetuse kogunud Siim Kallas avaldas heameelt, et Reformierakonna ja SDE kokkulepe pidas. Samas oli ta skeptiline, et kolmandas voorus suudab parlament presidendi ära valida.

"Selle üle on hea meel, et nii nagu otsustati, nii ka hääled pidasid. Selles mõttes on see hea ja ma olen rahul," ütles Kallas vahetult pärast teise vooru hääletustulemuse selgumist.

Ta usub, et kolmandas voorus võib talle natuke hääli lisanduda. "Nii palju ikka ei tule, et 68 häält kokku tuleks, aga teoreetiliselt on see võimalik," ennustas Kallas.

Kui presidendivalimine riigikogus ebaõnnestub ning kokku kutsutakse valimiskogu, siis Kallas kui automaatselt üles seatav kandidaat loobuda ei kavatse. "Mis alus on mul öelda, et ma edasi ei lähe," küsis Kallas.

Kallas rõhutas, et poliitikud nii tema erakonnast kui ka mujalt ei tohiks kaotada suurt pilti, sest presidendi ametiaeg saab olema keeruline, sest ees seisavad suured väljakutsed.

Teisest voorust pääses edasi koos Repsiga

Presidendivalimistel riigikogus ootab teisipäeva õhtul ees kolmas voor, sest ükski teises voorus kandideerinu ei kogunud vajalikku 68 toetushäält.
Kõige rohkem ehk 45 häält sai teises voorus Kallas, kelle seadsid üles Reformierakonna ja SDE fraktsiooni liikmed.

Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi poolt hääletas 32 riigikogulast.

IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks kogus 21 saadiku toetuse. Täitmata sedeleid oli üks.

Kell 16 algab parlamendis kolmas hääletusvoor kuhu pääsesid Kallas ja Reps. Ka kolmandas voorus on reegel sama: valituks osutub kandidaat vaid juhul, kui kogub vähemalt 68 häält.

Kui see ei õnnestu, ootab ees valimiskogu, mis kutsutakse kokku 24. septembriks.

Toimetaja: Priit Luts



Teadlased meeleavaldusel: pole selgust, kes, mida ja miks nõuab

Laupäeval tulevad enam kui 500 linnas üle maailma tänavatele sajad tuhanded teadussõbrad ja teadlased, et näidata oma toetust teadusele ja teaduspõhistele otsustele. Kuigi marsi korraldajate sõnul on tegu rangelt toetusmeeleavaldusega, kumab paljude osalejate kommentaaridest soov tõrjuda teadusvastast maailmavaadet.

Uuendatud: 12:18 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.