Kallas: hea, et hääled pidasid ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste teises voorus 45 saadiku toetuse kogunud Siim Kallas avaldas heameelt, et Reformierakonna ja SDE kokkulepe pidas. Samas oli ta skeptiline, et kolmandas voorus suudab parlament presidendi ära valida.

"Selle üle on hea meel, et nii nagu otsustati, nii ka hääled pidasid. Selles mõttes on see hea ja ma olen rahul," ütles Kallas vahetult pärast teise vooru hääletustulemuse selgumist.

Ta usub, et kolmandas voorus võib talle natuke hääli lisanduda. "Nii palju ikka ei tule, et 68 häält kokku tuleks, aga teoreetiliselt on see võimalik," ennustas Kallas.

Kui presidendivalimine riigikogus ebaõnnestub ning kokku kutsutakse valimiskogu, siis Kallas kui automaatselt üles seatav kandidaat loobuda ei kavatse. "Mis alus on mul öelda, et ma edasi ei lähe," küsis Kallas.

Kallas rõhutas, et poliitikud nii tema erakonnast kui ka mujalt ei tohiks kaotada suurt pilti, sest presidendi ametiaeg saab olema keeruline, sest ees seisavad suured väljakutsed.

Teisest voorust pääses edasi koos Repsiga

Presidendivalimistel riigikogus ootab teisipäeva õhtul ees kolmas voor, sest ükski teises voorus kandideerinu ei kogunud vajalikku 68 toetushäält.
Kõige rohkem ehk 45 häält sai teises voorus Kallas, kelle seadsid üles Reformierakonna ja SDE fraktsiooni liikmed.

Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi poolt hääletas 32 riigikogulast.

IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks kogus 21 saadiku toetuse. Täitmata sedeleid oli üks.

Kell 16 algab parlamendis kolmas hääletusvoor kuhu pääsesid Kallas ja Reps. Ka kolmandas voorus on reegel sama: valituks osutub kandidaat vaid juhul, kui kogub vähemalt 68 häält.

Kui see ei õnnestu, ootab ees valimiskogu, mis kutsutakse kokku 24. septembriks.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: