Kesklinna kinnisvaraturul on luksuskorterite ülepakkumine ({{commentsTotal}})

Kraanad Tallinnas.
Kraanad Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kesklinna piirkonnas on arendajatel enamasti kihk ehitada kalleid luksuskortereid, kuid turg on neist küllastunud. Vaja oleks väiksemaid ja odavamaid kortereid.

Tallinna korterite kinnisvaraturg on püsinud stabiilne: teises kvartalis kukkus tehingute arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes napp 2,4%. Tänavu vahetas omanikku 3387 objekti, neist kortereid müüdi 2261.

Kui tehingute arv on väikeses languses, siis ruutmeetri mediaanhind on seevastu tõusnud: möödunud aasta teises kvartalis maksti ruutmeetri eest keskmiselt 1463 eurot, tänavu 1516, seega on mediaanhind 3,3% tõusnud.

Uusarendusturg Tallinna hinnalisemates piirkondades on läinud pigem luksuslike ja suure üldpinnaga korterite rajamise teed, mis on seetõttu ka kõrge müügihinnaga. Samas ootab turg aga väiksema üldpinnaga uute korterite ehitamist, mida küsivad nii koduotsijad kui ka investeeringute tegijad.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on kesklinnas nn maagiliseks piiriks 100 000 – 110 000 eurot kahetoalise korteri eest, millega ollakse valmis aktiivsemalt ostuotsuseid tegema. Arendajad aga on turu üle külvanud luksuslikumate, 130 000 – 150 000 maksvate 2-toaliste ning üle 200 000 euro maksvate kolmetoaliste korteritega, mis kuidagi ostjat ei leia.

Kui korteriturul on ühes nišis ülepakkumine, siis maade- ja majadeturg püsib stabiilsena. Hea kvaliteediga uued eramud ja ridaelamuboksid lähevad endiselt kaubaks. Samas ei hiilga turg samasuguse aktiivsusega kui korteriturul, sest maja on ikkagi suurem ja kallim ning kulukam ka üleval pidada, mistõttu jääb maja Tallinnas ikkagi luksuskaubaks.

Üürnik dikteerib turgu

Üüriturul dikteerib täna üürilevõtja, kuivõrd turg on investeeringuks soetatud korteritest küllastunud ning üürihinnad sissetulekutega võrreldes viimase piiri peal, seega hinnakasvu ruumi enam ei ole. Üürnik aga vaatab pakkumisi juba lisaväärtuste põhjal: kas maja juures on tasuta parkimiskoht, kui väärtuslik on mööbel, milline on köögitehnika ning millal viimati tehti remonti. Ajad, kus korteri väljaüürimiseks piisas selle kõige odavama mööbliga sisustamisest, on möödas.

"Mõni üürnik käib enne kaheksa korterit läbi, kui ühe välja valib. Samuti on kauplemisruumi," selgitas Vähi ERR-ile. "Rusikareegel on, et kahetoalise uue korteri üür kesklinnas on 450-500 eurot kuus."

Väiksemat korterit on lihtsam välja üürida, sest seal on kommunaalkulud soodsamad. Vähi kinnitusel seotakse head üürnikku sellega, et enam iga-aastaselt tasu ei tõsteta. Eelistatud on tavaliselt pered, kellele suuremate korterite väljaüürimisel vahel ka hinnas vastu tullakse.

"Kahe- ja kolmetoaliste hinnavahe on sageli väiksem kui ühe- ja kahetoaliste vahel," tõdes Vähi.

Suuremaid ja kallimaid kortereid üürivad eeskätt saatkonnad, ettevõtted ja välismaalased. Nemad survestavad ka seda, et üürileandja oma vara pealt seadusekuulekalt ka makse maksaks.

"Seadusekuulekus on iga aastaga paranenud," kinnitas Vähi. "Ning üürihinda ei ole selle võrra kergitatud. Seda ruumi üüriturul pole."



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: