Kesklinna kinnisvaraturul on luksuskorterite ülepakkumine ({{commentsTotal}})

Turg nõuab väiksemaid ja odavamaid kortereid.
Turg nõuab väiksemaid ja odavamaid kortereid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kesklinna piirkonnas on arendajatel enamasti kihk ehitada kalleid luksuskortereid, kuid turg on neist küllastunud. Vaja oleks väiksemaid ja odavamaid kortereid.

Tallinna korterite kinnisvaraturg on püsinud stabiilne: teises kvartalis kukkus tehingute arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes napp 2,4%. Tänavu vahetas omanikku 3387 objekti, neist kortereid müüdi 2261.

Kui tehingute arv on väikeses languses, siis ruutmeetri mediaanhind on seevastu tõusnud: möödunud aasta teises kvartalis maksti ruutmeetri eest keskmiselt 1463 eurot, tänavu 1516, seega on mediaanhind 3,3% tõusnud.

Uusarendusturg Tallinna hinnalisemates piirkondades on läinud pigem luksuslike ja suure üldpinnaga korterite rajamise teed, mis on seetõttu ka kõrge müügihinnaga. Samas ootab turg aga väiksema üldpinnaga uute korterite ehitamist, mida küsivad nii koduotsijad kui ka investeeringute tegijad.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on kesklinnas nn maagiliseks piiriks 100 000 – 110 000 eurot kahetoalise korteri eest, millega ollakse valmis aktiivsemalt ostuotsuseid tegema. Arendajad aga on turu üle külvanud luksuslikumate, 130 000 – 150 000 maksvate 2-toaliste ning üle 200 000 euro maksvate kolmetoaliste korteritega, mis kuidagi ostjat ei leia.

Kui korteriturul on ühes nišis ülepakkumine, siis maade- ja majadeturg püsib stabiilsena. Hea kvaliteediga uued eramud ja ridaelamuboksid lähevad endiselt kaubaks. Samas ei hiilga turg samasuguse aktiivsusega kui korteriturul, sest maja on ikkagi suurem ja kallim ning kulukam ka üleval pidada, mistõttu jääb maja Tallinnas ikkagi luksuskaubaks.

Üürnik dikteerib turgu

Üüriturul dikteerib täna üürilevõtja, kuivõrd turg on investeeringuks soetatud korteritest küllastunud ning üürihinnad sissetulekutega võrreldes viimase piiri peal, seega hinnakasvu ruumi enam ei ole. Üürnik aga vaatab pakkumisi juba lisaväärtuste põhjal: kas maja juures on tasuta parkimiskoht, kui väärtuslik on mööbel, milline on köögitehnika ning millal viimati tehti remonti. Ajad, kus korteri väljaüürimiseks piisas selle kõige odavama mööbliga sisustamisest, on möödas.

"Mõni üürnik käib enne kaheksa korterit läbi, kui ühe välja valib. Samuti on kauplemisruumi," selgitas Vähi ERR-ile. "Rusikareegel on, et kahetoalise uue korteri üür kesklinnas on 450-500 eurot kuus."

Väiksemat korterit on lihtsam välja üürida, sest seal on kommunaalkulud soodsamad. Vähi kinnitusel seotakse head üürnikku sellega, et enam iga-aastaselt tasu ei tõsteta. Eelistatud on tavaliselt pered, kellele suuremate korterite väljaüürimisel vahel ka hinnas vastu tullakse.

"Kahe- ja kolmetoaliste hinnavahe on sageli väiksem kui ühe- ja kahetoaliste vahel," tõdes Vähi.

Suuremaid ja kallimaid kortereid üürivad eeskätt saatkonnad, ettevõtted ja välismaalased. Nemad survestavad ka seda, et üürileandja oma vara pealt seadusekuulekalt ka makse maksaks.

"Seadusekuulekus on iga aastaga paranenud," kinnitas Vähi. "Ning üürihinda ei ole selle võrra kergitatud. Seda ruumi üüriturul pole."



Jüri Ratas ja Mihhail Korb pärast ligi kolm tundi kestnud kohtumist ajakirjanikele intervjuud andmas.
Mihhail Korb astus ministriametist tagasi

Video Ratase ja Korbi avaldusest

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.