Riik islamikogudusele ruume ei anna ({{commentsTotal}})

Hanno Pevkur.
Hanno Pevkur. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseminister Hanno Pevkur ei pea võimalikuks Eesti riigi abi siinsele islamikogudusele uute ruumide leidmisel.

4. augustil saatis Eesti Islami Koguduse juhatuse liige Aghanum Allahverdijeva siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku pöördumise, milles palus riigilt abi islami kogukonnale ruumide leidmisel või kogukonna toetamisel ruumiprobleemi lahendamisel. Siseminister Pevkur teatas oma kirjalikus vastuses, et ministeeriumi valduses pole selliseid ruume, mida saaks rendipinnana kasutusse anda.

Ühtlasi soovitas Pevkur pöörduda abi saamiseks omavalitsuse poole. "Teie kogudusel tuleks läbi arutada variandid, millise omavalitsuse territooriumil Te soovite koguduse tegevuseks ruume rentida, ning seejärel on Teil võimalik pöörduda juba selle omavalitsuse poole vastava taotlusega selgitamaks, kas neil on sobivaid ruume kogudusele kasutamiseks anda,“ kirjutas Pevkur.

Eesti islamikogukond on varem avaldanud soovi rajada mošee Maardusse, kuid 18. augustil kirjutas Eesti Päevaleht, et islami kogudusel on soov osta hoopis Tallinnas Kadriorus Joa tänaval maja. Sama õhtu „Aktuaalses kaameras“ lükkas aga moslemikogukonna peaimaam Ildar Muhhamedšin selle väite tagasi, kuid tunnistas siiski ruumivajadust.

Ruumipuuduse taga on sisemised vastuolud siinses islami kogukonnas. Laias laastus on siinsed moslemid jagunenud kaheks: ühte kuuluvad põlismoslemid ehk mitmeid põlvkondi Eestis elanud tatarlased, kasahhid, aserid, usbekid, kes on religiooni ja sellega kaasnevad teadmised ning traditsioonid saanud kaasa oma siin elavalt perekonnalt. Teise poole moodustavad aga muul viisil moslemi usu omaks võtnud või välismaalt viimastel aastatel Eestisse saabunud moslemid.

"Täna oleme olukorras, kus hoolimata meie ühisest religioonist on meil erinev nägemus pühakirja tõlgendamisest, mis väljendub üha süvenevalt erinevas kasutatavas usukirjanduses ja selle õpetamise traditsioonis,“ tunnistas vastuolusid ka Allahverdijeva oma kirjas siseminister Pevkurile.

Tallinnas Keevise tänaval ehk Ülemiste Keskuse taga asuvas vanas teheasekvartalis asub küll islami keskus, kuid peaimaam Muhhamedšini sõnul käivad seal pigem need moslemid, kes on tulnud Eestisse hiljuti. Need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut palvekohta, kuid selle soetamiseks pole vahendeid, mistõttu siseministri poole pöördutigi.

Tallinna linnavolikogu aseesimees Lauri Laats on „Aktuaalsele kaamerale“ öelnud, et linn pole saanud ametlikku avaldust mošee rajamiseks. „Eesti on ristiusku riik ja see teema on väga tundlik. Ja sellega tuleb arvestada. Ja kui tõesti selle usu pooldajad soovivad kunagi seda mošeed välja ehitada, siis nad peavad olema hästi avatud. ja et ühiskond saaks aru sellest,“ ütles Laats.

2011. aasta rahvaloenduse ajal nimetas end islamiusuliseks 1508 Eestis elavat inimest.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema