Krediidiinfo: maksuvõlad jätkavad kasvamist ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor/allikas: Scanpix

Eesti ettevõtete värskest maksekäitumise statistikast selgub, et selle aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades ning on üksiti viimaste aastate kõrgeim.

Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid Krediidiinfo andmetel kokku ligi 34,6 miljonit eurot.

Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus- ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Maksuvõla mediaansumma oli 2 499 eurot, mis on viimase kolme aasta kõrgeim.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus- ja toitlustussektor (10,5%), ehitus (10%) ning mäe- ja töötlev tööstus (9,1%).

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur Krediidiinfo statistikat analüüsides.

„Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas Vitsur.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras: „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus.“

Udrase kinnitusel saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjusi. "Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid nagu põllumajandus ja kalandus on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum aasta varasemaga võrreldes 16%. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustas Udras.

Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitas Vitsur.

„Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus kompab kasvupiiri

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdes Udras.

Vitsur täpsustas, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nentis Vitsur.

Maksehäired järsult kukkunud

Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad seevastu vähenesid aastaga 27,2%, jäädes püsima 24,2 miljoni euro tasemel.

Maksehäirete summad vähenesid enim majutus- ja toitlustussektoris ning veonduses ja laonduses. Mõningane vähenemine toimus ka mäe- ja töötleva tööstuse sektori võlasummades, kuid siiski moodustavad need üle poole (60%) maksehäirete kogusummast. Maksehäire mediaansumma oli 928 eurot.

Maksehäiretega ettevõtete arvu osakaal langes aastaga pea kõikides valdkondades.

Kokku on maksehäiretega 2,6% ehk 1 960 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris (5,3%) ning ehituses (4,8%).

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on langenud ja jõudnud majanduse stagnatsiooniperioodi väljendava 11,3%-ni. See tähendab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on konservatiivne ja müügitegevus väga loid.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel.

Toimetaja: Merilin Pärli



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.