Krediidiinfo: maksuvõlad jätkavad kasvamist ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor/allikas: Scanpix

Eesti ettevõtete värskest maksekäitumise statistikast selgub, et selle aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades ning on üksiti viimaste aastate kõrgeim.

Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid Krediidiinfo andmetel kokku ligi 34,6 miljonit eurot.

Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus- ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Maksuvõla mediaansumma oli 2 499 eurot, mis on viimase kolme aasta kõrgeim.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus- ja toitlustussektor (10,5%), ehitus (10%) ning mäe- ja töötlev tööstus (9,1%).

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur Krediidiinfo statistikat analüüsides.

„Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas Vitsur.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras: „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus.“

Udrase kinnitusel saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjusi. "Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid nagu põllumajandus ja kalandus on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum aasta varasemaga võrreldes 16%. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustas Udras.

Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitas Vitsur.

„Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus kompab kasvupiiri

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdes Udras.

Vitsur täpsustas, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nentis Vitsur.

Maksehäired järsult kukkunud

Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad seevastu vähenesid aastaga 27,2%, jäädes püsima 24,2 miljoni euro tasemel.

Maksehäirete summad vähenesid enim majutus- ja toitlustussektoris ning veonduses ja laonduses. Mõningane vähenemine toimus ka mäe- ja töötleva tööstuse sektori võlasummades, kuid siiski moodustavad need üle poole (60%) maksehäirete kogusummast. Maksehäire mediaansumma oli 928 eurot.

Maksehäiretega ettevõtete arvu osakaal langes aastaga pea kõikides valdkondades.

Kokku on maksehäiretega 2,6% ehk 1 960 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris (5,3%) ning ehituses (4,8%).

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on langenud ja jõudnud majanduse stagnatsiooniperioodi väljendava 11,3%-ni. See tähendab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on konservatiivne ja müügitegevus väga loid.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel.

Toimetaja: Merilin Pärli



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.