Eesti ekspertide hinnangul lähiaastail USA-ELi vabakaubanduslepet ei sünni ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa taotleb Euroopa Komisjonilt Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe kõneluste peatamist ning pühapäeval ütles Saksa majandusminister, et kõnelused leppe üle on nurjunud. Eesti eksperdid ei pea tõenäoliseks, et kokkulepe lähiaastatel sünnib.

Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsendi Carri Ginteri sõnul on Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepe väga laiahaardeline leping, mis paljuski meenutab Euroopa Liidu enda aluseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sisuliselt me räägime ju Euroopa Liidu ja Ameerika uuest koostööst, mis on väga sarnane Euroopa Liidule. Kui hakkad probleemide lahendamisest pihta, siis esimene asi on kas või geograafiline tähis, kas prantslased lubavad California šampanja Euroopa Liidu turule või kas kreeklased soovivad, et ameerikast tuleb feta juustu, mis on nende jaoks väga oluline," selgitas Ginter.

Lisaks majanduslikele kaasnevad lepinguga ka juriidilised probleemid.

"Kui praegu lahendab Euroopa Liidu vaidluseid Euroopa kohus, siis seal hakkavad ettepaneku kohaselt töötama rahvusvahelised arbitraažid. Keegi ei tea, kuidas nad hakkavad koostööd tegema, millised saavad olema nende otsused," ütles Ginter.

Peamised majanduslikud probleemid on seotud põllumajandusturu, intellektuaalse omandi, tarbijate ja töötajate õiguste kaitsega, kus kokkuleppimine eeldaks mõlemapoolseid kompromisse.

"Neid kompromisse on raske teha, sest rahvas on teatud aspektidele mõlemal poolel vastu. Kui Euroopas tulevad põllumehed tänavaile ja Ameerikas teatud survegrupid avaldavad survet valitsusele, siis sealt tekibki küsimus, mis see viimane sõnastus peaks olema," rääkis Tallinna tehnikaülikooli rahanduse eriala vanemteadur Tõnn Talpsepp.

Umbusku tekitab seegi, et läbirääkimised kulgevad varjatult.

"Mitmed liikmesriikide kõrged poliitilised jõud ei ole rahul sellega, et Euroopa Komisjon üldse üksi seda läbi räägib, ilma liikmesriike kaasamata. Ei olda rahul, et nendele andakse alles lõplik tekst," ütles Ginter.

"Inimesed ei näe, et nende heaolu eest keegi seisab. Nad kardavad, et suurfirmade huvid on laua taga esindatud ja tulemus on see, et tavalise inimese elu läheb halvemaks, mitte paremaks," ütles Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall.

Tema sõnul teeb võimalik vabakaubandusleping USA-ga muret eeskätt eurooplastele, ameeriklastel on suuremad mured seotud USA-Aasia vabakaubanduslepinguga.

Toimetaja: Merili Nael



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: