Liit: sundvõõrandamise lihtsustamine läheb põhiseadusega vastuollu ({{commentsTotal}})

Majandusministeeriumi plaan lihtsustada sundvõõrandamist toob kaasa selle, et riik võib hakata sundvõõrandatud kinnistule ehitisi rajama juba enne, kui vaidlused tasu üle on lõppenud. Omanike keskliidu hinnangul läheb see aga vastuollu põhiseadusega.

Eesti omanike keskliidu juhi Priidu Pärna arvates on sundvõõrandamise seaduse muutmine küll vajalik, kuid ta ei ole nõus kavandatava punktiga, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui võimalike vaidlustega tasu üle on ühele poole saadud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Vastasel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega," selgitas Pärna.

Nimelt näevad ministeeriumi plaanid ette, et kui juba kohus on andnud sundvõõrandamisele rohelise tule, siis sellest hetkest võib riik alustada ehitustööga. Seda vaatamata asjaolule, et hüvitise suuruses ei pruugi osapooled olla kokkuleppele jõudnud.

"Selle maa maksumuse üle või selle hüvitamise vaidlemine ei sega ehitustegevust. Praegusel hetkel tõesti tullakse tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ise ta sinna ehitada ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigi jaoks oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et me jääme eurorahadest ilma," rääkis Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Omanike keskliidu hinnangul pole eelnõus fikseeritud ka piisavalt täpselt n-ö valuraha suurus.

"Praeguses eelnõus on jäänud see väga lahtiseks, et seda valuraha võib pakkuda, aga ei pea pakkuma. Samamoodi on jäänud kellelegi valikuvõimalus, kas see on 1000 eurot või 20 protsenti kõrgem asja turuhinnast. Me tahaksime, et need reeglid oleksid selged ja rakenduksid ka automaatselt," rääkis Pärna.

Kaunissaare ütles, et maa-amet hakkab läbi viima läbirääkimisi eraomanikega ning hüvitise või maa maksumus võib igal konkreetsel juhul olla erinev.

"Kuigi selle aluseks saab olema sõltumatu kinnisvara hindamine, siis läbirääkimiste käigus võib juhtuda erinevaid asju," lisas ta.

Era- ja munitsipaalomandis kinnistuid, mille omanikega tuleb riigil Rail Balticu trassi ehitamisega seoses kokkuleppele jõuda, on umbes 650.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema