Liit: sundvõõrandamise lihtsustamine läheb põhiseadusega vastuollu ({{commentsTotal}})

Majandusministeeriumi plaan lihtsustada sundvõõrandamist toob kaasa selle, et riik võib hakata sundvõõrandatud kinnistule ehitisi rajama juba enne, kui vaidlused tasu üle on lõppenud. Omanike keskliidu hinnangul läheb see aga vastuollu põhiseadusega.

Eesti omanike keskliidu juhi Priidu Pärna arvates on sundvõõrandamise seaduse muutmine küll vajalik, kuid ta ei ole nõus kavandatava punktiga, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui võimalike vaidlustega tasu üle on ühele poole saadud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Vastasel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega," selgitas Pärna.

Nimelt näevad ministeeriumi plaanid ette, et kui juba kohus on andnud sundvõõrandamisele rohelise tule, siis sellest hetkest võib riik alustada ehitustööga. Seda vaatamata asjaolule, et hüvitise suuruses ei pruugi osapooled olla kokkuleppele jõudnud.

"Selle maa maksumuse üle või selle hüvitamise vaidlemine ei sega ehitustegevust. Praegusel hetkel tõesti tullakse tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ise ta sinna ehitada ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigi jaoks oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et me jääme eurorahadest ilma," rääkis Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Omanike keskliidu hinnangul pole eelnõus fikseeritud ka piisavalt täpselt n-ö valuraha suurus.

"Praeguses eelnõus on jäänud see väga lahtiseks, et seda valuraha võib pakkuda, aga ei pea pakkuma. Samamoodi on jäänud kellelegi valikuvõimalus, kas see on 1000 eurot või 20 protsenti kõrgem asja turuhinnast. Me tahaksime, et need reeglid oleksid selged ja rakenduksid ka automaatselt," rääkis Pärna.

Kaunissaare ütles, et maa-amet hakkab läbi viima läbirääkimisi eraomanikega ning hüvitise või maa maksumus võib igal konkreetsel juhul olla erinev.

"Kuigi selle aluseks saab olema sõltumatu kinnisvara hindamine, siis läbirääkimiste käigus võib juhtuda erinevaid asju," lisas ta.

Era- ja munitsipaalomandis kinnistuid, mille omanikega tuleb riigil Rail Balticu trassi ehitamisega seoses kokkuleppele jõuda, on umbes 650.

Toimetaja: Merili Nael



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: