Reformierakond toetab valimiskogus Siim Kallast ({{commentsTotal}})

{{1472592794000 | amCalendar}}

Reformierakonna juhatus otsustas, et toetab valimiskogus erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast.

Reformierakonna juhatus kogunes kella 19 ajal arutama, kas toetab 24. septembril valimiskogus Siim Kallast või välisminister Marina Kaljuranda. Kohtumine kestis enam kui viis tundi.

"Meie otsustasime pärast pikki arutelusid, et toetame valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. See otsus ei tulnud kindlasti kergelt, sest pole saladus, et Reformierakonna liikmete hulgas on küllalt palju neid, kes esimese eelistusena toetaksid Marina Kaljuranda ja on küllalt palju ka neid, kes esimese eelistusena toetaksid Urmas Paeti," rääkis erakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas pärast kohtumist ERR-ile.

"Samas peame arvestama, et kolme presidenti Eestile valida pole võimalik. Igaüks neist tegelikult vääriks minu hinnangul presidendiametit, aga kuna kolme presidenti Eestile valida pole võimalik ja Reformierakond üksi seda otsust ei tee, siis see tänane hääletus ei olnud niivõrd populaarsushääletus või isiklike sümpaatiate hääletus erakonna sees, vaid see oli arutelu sellest, kellel neist kandidaatidest on kõige reaalsem võimalus osutuda valituks, kelle taha meil on mõistlik koonduda seetõttu, et Eesti saaks tõepoolest endale hea presidendi," selgitas ta.

"Pärast seda arutelu otsustasime selge enamusega, et toetame Siim Kallast. See toetus puudutab loomulikult nii erakonna fraktsiooni kui ka erakonna valimiskogu liikmeid laiemalt. Ma loodan, et kõik erakonna liikmed võtavad seda juhatuse soovitust tõsiselt," rääkis Rõivas.

Presidendivalimistel riigikogus ei kogunud ükski kandidaat kolme vooru jooksul vajalikku 68 häält ning ülesanne Eestile uus riigipea sõeluda jääb valimiskogule. Riigikogu kolmandas voorus hääletas Siim Kallase poolt 42 ja Mailis Repsi poolt 26 saadikut. Sedeleid, kuhu ei olnud märgitud risti mitte ühtegi lahtrisse oli 30.

Siim Kallas ja Mailis Reps kantakse kandidaatidena valimiskogusse üle otse. Ülejäänud kandidaatide puhul jääb kehtima nõue, et nende toetuseks peab allkirja andma vähemalt 21 valimiskogu liiget.

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles pärast kolmandat vooru intervjuus Vikerraadiole, et Reformierakonna ainus kandidaat valimiskogus saab olla vaid tema.

Reformierakonna poolt valimiskogus üles seatava kandidaadi osas ei olnud seni selgust, kuna erakonna juhatus oli teinud otsuse üksnes Siim Kallase riigikogu voorudes ülesseadmise suhtes. Välisminister Marina Kaljurand kinnitas korduvalt, et Reformierakonna esimees Rõivas oli lubanud, et valimiskogus seatakse üles tema. Erakonna juhatuses ja fraktsioonis on Kaljuranna toetajad vähemuses, kuid nende liidriks on mõjukas Keit Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Merili Nael



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema