Leht: järgmiste olümpiamängude ülekandeõigus maksab Eesti telekanalitele liiga palju ({{commentsTotal}})

OM 2018
OM 2018 Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Järgmiste olümpiamängude, Pyeongchangi (2018) ja Tokyo (2020), ülekandeõigus maksab Eesti telekanalite jaoks esialgu liiga palju, kuid olümpiamängude näitamisest on huvitatud kõik kolm Eesti suurimat telekanalit ehk ERR, TV3 ja Kanal 2, kes peavad ka läbirääkimisi.

Eesti Päevaleht kirjutab, et senimaani omandas ülekannete õigused Euroopa ringhäälingute liit (EBU) ja müüs need enamasti riiklikele kanalitele, ent järgmised mängud ostis endale Discovery grupp, mille alla kuulub ka Eurosport.

Seaduste järgi peab vähemalt 200 tundi olümpiamänge olema nähtav riigi vabalevi kanalites ning seega tuleb riikides, kus Discoveryl sääraseid kanaleid pole, õigused maha ärida.

ERR-i sporditoimetuse juht Rivo Saarna märkis, et Discoveryt huvitab Eestis vaid hind. "Neil ükskõik, kes ja kuidas olümpiamänge näitab. Kui sa oled õiguste eest maksnud 1,4 miljardit ehk 40 protsenti rohkem kui eelnev väärtus, siis tahad need võimalikult kallilt edasi müüa," tõdes ta.

TV3 juht Priit Leito oli pessimistlik ja pelgas, et see, kes tahab olümpiamänge üle kanda, peab niikuinii maksma ülemäärase summa, sest esimene hinnalipik, mis meile saadeti, oli hirmuäratav ja käib kõigile üle jõu.

"Oleme välja arvutanud hinnapiiri, millest üle minna ei saa, sest kommertstelevisioon peab raha reklaamide ja sponsorite abiga tagasi teenima. Meil on niiöelda Pan-Baltikumi projekt: kas saame mängud endale kõigis kolmes riigis – Eestis, Lätis ja Leedus – või ei saa üldse," märkis ta.

Kanal 2 peadirektor Urmas Oru märkis, et mõni Eesti telekanal võinuks olümpiamängude näitamise juba välja kuulutada, kui oleks Discovery algselt nõutud hinnaga leppinud.

"Meil läbirääkimised alles käivad. Kevadel tegi Discovery Eesti kanalitele esimese ringi peale, varsti algab teine vaatus. Meil pole kiiret, küll aga Discoveryl, kes tahab ilmselt veel tänavu asjad korda ajada," ütles Oru.

Kui kahel viimasel olümpial löödi pakett tükkideks ja eraldi müüdi õigust üle kanda üht spordiala, siis praegu käib jutt tervikust, ka pildist internetis ja mobiiltelefonis.

Toimetaja: Marek Kuul



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema