Keit Kasemets: Reformierakond ei saanud otsusega venitada ({{commentsTotal}})

Poliitikavaatleja Keit Kasemets leiab, et Reformierakonnal tasus öötundideni vaielda, sest paari päeva pärast olnuks juba märksa raskem teha otsust koonduda valimiskogus Siim Kallase taha.

"Sellega Reformierakond säilitas võimaluse, et nende kandidaat jõuab valimiskogus vähemalt teise vooru ja ehk osutub ka valituks. Kui nad oleks läinud edasi kahe kandidaadiga, siis sanšid oleks olnud nende jaoks palju väiksemad," rääkis poliitika.guru toimetaja Keit Kasemets intervjuus "Terevisioonile".

"Mis on veel oluline, et sellistes olukordades tuleb kiiresti otsustada. Kui jätta teemad venima ja otsust poleks öösel tulnud, oleks tekkinud uued toetusgrupid, uued arutelud. Paari päeva pärast oleks seda otsust raskem teha," hindas ta.

Kasemets selgitas, et Reformierakonna jaoks oli otsus väga oluline, sest nüüd on võimalik hakata valmistuma valimiskoguks ikkagi nii, et ollakse ühe kandidaadi taga.

Küsimusele, kas Marina Kaljurand kaotas võimaluse hetkel, kui Kallas kinnitati riigikogu kandidaadiks," vastas Kasemets eitavalt.

"Mida augusti alguses ei olnud, oli Reformierakonna ja SDE kokkulepe Kallase toetamiseks riigikogu teises voorus," ütles Kasemets.

Ehk et kui Reformierakonna juhatus algse otsuse tegi, ei olnud selge, kas Kallas teistest erakondadest suudab lisahääli hankida.

Kasemets nõustus väitega, et sisuliselt olid sotsiaaldemokraadid need, kes tegid Kallasest presidendikandidaadi valimiskogus.

Kaljurand saab Kasemetsa sõnul küll teoreetiliselt kandideerida sõltumatu kandidaadina, kuid seda on keeruline ette kujutada.

Reformierakonna juhatus arutas tunde

Teisipäeva õhtul kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas, et toetab valimiskogus erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast.

"Meie otsustasime pärast pikki arutelusid, et toetame valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. See otsus ei tulnud kindlasti kergelt, sest pole saladus, et Reformierakonna liikmete hulgas on küllalt palju neid, kes esimese eelistusena toetaksid Marina Kaljuranda ja on küllalt palju ka neid, kes esimese eelistusena toetaksid Urmas Paeti," rääkis erakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas pärast viit tundi kestnud kohtumist ERR-ile.

Toimetaja: Priit Luts



Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: