Toomas Alatalu: Euroopat pole tabanud terror, vaid sõda ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

”Euroopas toimuvat on – siinsete elanike psüühilise tervise nimel – liialt kaua paremaks ja väiksemaks maalitud. Sõda jääb sõjaks ja Euroopaga avalikult sõdiv ISIS on täna juba rohkem kui 2 aastat vana. Kõik need sõdimised on iga päev meie teadvuse jaoks kohal telepildis ja mobiiliekraanil ning sellel kõigel on paratamatu mõju iga üksikisiku hingeelule. On viimane aeg küsida – kaua see pisendamismäng jätkub?” leiab välisvaatleja Toomas Alatalu oma arvamusartiklis.

Kuna maailm kihiseb taas sõdadest, revolutsioonidest, kriisidest ja sellest, mida nimetatakse terrorismiks, on tark meenutada aega, mis eelnes esimesele suurele möllule Euroopas ja selle ümbruses – ehk Suurele Prantsuse revolutsioonile. Suur oli see, kuna puudutas kõiki ühiskonnakihte ning et tohutud rahvamassid üritasid kehtestada nii kodus kui ka võõrsil selliseid põhiväärtusi nagu vabadus, võrdsus ja vendlus.

Viimaste tähendus vaieldi eelnevalt selgeks nn valgustusajastu käigus. Tolle tuntuimatest tegelastest moodustavad omaette koorekihi entsüklopedistid eesotsas Denis Diderot’ga, kes sõnastasid toonaste teadmiste tasemel kõigi teadaolevate asjade ja nähtuste olemuse, mis ühtaegu tähendas ka mõistete puhastamist neile keskajal lisatud kihtidest. Entsüklopedistide mõttetöö avaldati trükis 1751.-1772. aastal ja levis – ka tõlgituna – kogu maailmas. Tänu sellele algas ka revolutsioonide ja Napoleoni sõdade ajastu (1789-1815) küllalt suure mõistete ja mõtteselguse juures.

Paraku on raske väita sama täna Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lähis- ja Kesk-Idas toimuva mõistmise kohta. Sündmused erinevates riikides on üksteisega tihedalt seotud, üksteist mõjutavad ja ühtse protsessina võetavad.

ÜRO hiljutise raporti kohaselt käib ISISe välja kuulutatud kalifaadi osalusega sõda praegu 17s Aasia ja Aafrika riigis. Enamikel juhtudel on tegu aladega, kus rullus ka teine maailmasõda. Samas korraldavad kalifaadiga seotud või tema nimel tegutsevad isikud rünnakuid ka Euroopas, ent seda nimetatakse sõja asemel terrorismiks. Ning korratakse justkui lohutusena – aga Euroopas on terrorismi varemgi olnud (üsna sageli toestatakse seda hinnangut Vene narodnikute, baski separatistide, Iiri vabariikliku armee ja Saksa punabrigaade meeldetuletamisega).

Tegu on siiski naiivse jutuga, sest tänased terroristid on mitte-euroopalikku päritolu ja eesmärkidega. Peamine neist on moslemite võimu taastamine kõikjal nendele varem kuulunud aladel ehk siis ka Lääne- ja Kagu-Euroopas. Sõdimine selle nimel käib täie julmusega nii rindevõitlusena Süürias ja Iraagis kui ka erioperatsioonide käigus Euroopas.

Mis aga puutub sõtta seal ja terrorismi siin, siis on tark meenutada teise maailmasõja päevi. Suurtel aladel Prantsusmaast Balti riikideni polnud aastatel 1941-1944 suurt sõdimist, ainult partisanide rünnakud okupantide vastu – need aga loeti samas kõhklusteta (maailma)sõja osaks. Täna aga hinnatakse kahe vastase sõdimist seal, nende juures, üht- ja siin, meie juures, millegipärast teistmoodi. Miks mitte ühtemoodi?

Teist maailmasõda tasub meenutada ka paljuräägitud rändekriisi mõistmise huvides. Paljud ei suuda täna mõista sedagi, kust see pagulaste hulk järsku Euroopasse ilmus. Samas teame hästi, kuidas tekkis ja läks liikvele eestlaste, lätlaste, leedukate sõjapõgenike mass 1944. aastal. Selle põhjustas sõja rinde liikumine idast läände. Kui tuletada meelde araablaste revolutsioone ja sõdu, siis tähendas ka ISISe kalifaadi väljakuulutamine rinnete teket ja nii algaski 2015. aasta algul suur surve Euroopa väravatele.

Eelnevast tasub mäletada, et juba esimene araabia riikide ja Iisraeli sõda tekitas 1949. aastaks 771000 Palestiina sõjapõgenikku, kes paigutati naaberriikide territooriumitele rajatud laagritesse. Iisraeli hilisemad vallutused ainult suurendasid seda arvu.

Oma lisa on andnud ka iga revolutsioon – kaotajad lahkusid riigist nii 1917. aasta järel Venemaalt kui ka kõigi hiljutiste revolutsioonide järel araabia riikides, millest osades käib endiselt kodusõda.

Põhimõtteliselt pidanuksid kõik sõja- ja revolutsiooniteooria tundjad säärast sündmuste käiku ette nägema. See, mida tagantjärele kiiruga rändekriisiks nimetati, on tegelikult aastakümnete käigus tehtud poliitiliste vigade kuhjumise tulemus ehk asi, mida saanuks vältida.

„Rändekriis“ küpses pikalt rahumeelsena, kuid muutus vägivaldseks sissemurdmiseks võõrsile hetkest, mil kõlas ebaõnnestunud kutsung „Tulge kõik Saksamaale“.

Toimuvat on – Euroopa elanike psüühilise tervise nimel – liialt kaua paremaks ja väiksemaks maalitud. Sõda jääb sõjaks ja Euroopaga avalikult sõdiv ISIS on täna juba rohkem kui 2 aastat vana. Kõik need sõdimised on iga päev meie teadvuse jaoks kohal telepildis ja mobiiliekraanil ning sellel kõigel on paratamatu mõju iga üksikisiku hingeelule. On viimane aeg küsida – kaua see pisendamismäng jätkub?

Tänaseks on Prantsuse peaminister Manuel Valls olnud ainuke, kes pärast iga suurt „terrori”rünnakut on tõdenud, et „oleme sõjas“. Kuna aga vastavat seadusandlust parlamendi vastuseisu tõttu ei käivitatud, tabas ka viimane rünnak Nice’is kõiki ootamatult. Pole raske eeldada, et sama sünnib veel ja veel.

Ei saaks öelda, et uusi entsüklopediste poleks välja ilmunud. Seda kinnitab kas või sõna hübriidsõda käibeletulek. Paraku aitab see lahti selgitada vaid Venemaa tänase sõjapidamise iseärasusi ega anna vastust küsimusele, kas USA ja Euroopa Liit on sõjas ISISega või mitte ja kas see on suur (maailma-) või väike sõda.

Suure poliitika reegleid teades pole raske mõista, et kuniks ei teki ühist arusaama sellest, kas peame ühte ja sama sõda täiel määral või ainult poolikult, st üksnes seal ja mitte siin, st koduriikides, maksavad selle jätkuva arusaamise puudumise eest oma eludega reakodanikud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.