Parvlaevade hilinemine läheb maksma üle viie miljoni euro, asenduslaevad võetakse Leedolt ({{commentsTotal}})

{{1472629004000 | amCalendar}}

Suursaarte ja mandri vahel oktoobrist opereerima hakkav TS Laevad teatas, et on lõpuks sõlminud lepingud asenduslaevade rentimiseks. Uute parvlaevad hilinemine läheb ettevõttele maksma kuni 5,5 miljonit eurot.

Nagu juba eeldada võis, sõlmiti praamide asendusleping Saaremaa Laevakompaniiga, kelle laevad sõidavad ka praegu mandri ja suursaarte vahel. Kuna ükski uus parvlaev tähtajaks ehk 1. oktoobriks liinile ei jõua, hakkavad Virtsu-Kuivastu liinil sõitma parvlaevad Hiiumaa ja St Ola ning Rohuküla-Heltermaa liinil Regula ja Harilaid.

TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar teatas emotsionaalselt, et leping saadi pärast pingelisi läbirääkimisi allkirjastatud alles täna öösel kella üheks. Paralleelselt peeti läbirääkimisi veel kolme välismaise ettevõttega, kuid suvisel ajal vabu ja sobivaid laevu leida oli gargantuaalne ülesanne.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kiitis otsust jätkata lepingut Saaremaa Laevakompaniiga. "Tegemist on täna opereeriva operaatoriga. Usume, et hea koostöö tagab palju sujuvama koostöö. Samad meeskonnad, kes täna sõidavad, jätkavad. See on kõige turvalisem valik.

TS Laevad on arvestanud lisaeelarveks kuni 5,5 miljonit eurot, mis koosneb kolmest komponendist: asenduslaevade rentimise kulu, majandusministeeriumi (MKM) poolt seatavad trahvid ja ettevõtte trahvid laevatehastele.

Siinkohal ei maksa unustada, et varulaevaks ostetud, kuid nüüd asenduslaevana kasutusse võetav Regula summa sisse ei kuulu. See alus osteti juba varem ligi 4 miljoni euro eest. Seega läheneb kogukulu 10 miljonile eurole.

MKM-ist öeldi ERR-ile, et ehkki lepingus TS Laevadega on maksimumtrahvid sätestatud, ei rakendata neid ilmselt täiel määral. MKM lähtub pärast uute laevade lõplikku liinile jõudmist trahvisummade otsustamisel kaalutlusõigusest, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Ühe päeva trahvisumma ühe laeva kohta on suurusjärgus mitu tuhat eurot - mitme laeva eest ja kui pikalt "taksomeeter tiksub", selgub aja jooksul.

"MKM-il on õigus meile teha trahvi kuni 5 miljonit eurot, kui 1. oktoobrist ei vasta laevad nõuetele. Samas näiteks Hiiumaa kohe vastab, nii et vähemalt üks neljast on pihtas-põhjas," kinnitas Padar.

Näiteks parvlaev Hiiumaa renditakse aastaks ajaks, kartuses, et laevad võivad plaanitust veelgi rohkem hilineda. Samuti ütles TS Laevade juhatuse liige Kaido Padar ERR-i uudistele, et nad peavad arvestama ka võimalusega, et garantiiajal ilmnevad uutel laevadel mõned puudused, mille kõrvaldamise ajaks läheb Hiiumaa praami vaja.

Tallinna Sadam prognoosib, et uutest parlvaevadest jõuavad Leiger ja Tõll Eestisse oktoobris, novembris peaks saabuma Tiiu ning alles 2017. aasta jaanuaris Piret, kuid tähtajad võivad veelgi venima jääda.

Ehkki Padar on varem lubanud, et asenduslaevade lepingu allkirjastamise järel avalikustatakse ka nende rendisummad, keerutasid täna nii Padar kui Kalm numbritest kõrvale. "Heas seltskonnas ei sobi rahast rääkida ja meil on väärtuspõhine organisatsioon," püüdis Kalm nalja visata.

Ta märkis siiski, et hinnad on laev Mercandiaga samas suurusjärgus, mille rentimist samuti kaaluti. "Harilaid on alla ja Hiiumaa üle selle," väitis Kalm. Mercandia prahtimise hind oli 14 375 eurot päevas, seega rendihinnad võivad olla suurusjärgus pool miljonit eurot kuus ühe laeva kohta, mis teeb Hiiumaa aastaseks rendihinnaks üle viie miljoni euro.

Padar, kes ei osanud arvata, et uute laevade valmimine nii üle kivide ja kändude läheb ning pulssi kogu aeg üleval hoiab, ei avaldanud siiski kahetsust, et ta nõustus positsiooni sadama tütarettevõtte juhi kohal vastu võtma.

"Ei tohi tagasi vaadata. Ei ole aega tagasi vaadata," oli ta esimene reaktsioon. "Kaks rasket momenti on olnud: siis, kui kaks inimest tagatoast lahkusid, öeldes, et nad enam ei jõua, ja perega oldud aeg - seda tagasi ei saa. Olles nelja lapse isa, siis see on suhteliselt keeruline," ohkas Padar.

Toimetaja: Priit Luts, Merilin Pärli



teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: