Parvlaevade hilinemine läheb maksma üle viie miljoni euro, asenduslaevad võetakse Leedolt ({{commentsTotal}})

{{1472629004000 | amCalendar}}

Suursaarte ja mandri vahel oktoobrist opereerima hakkav TS Laevad teatas, et on lõpuks sõlminud lepingud asenduslaevade rentimiseks. Uute parvlaevad hilinemine läheb ettevõttele maksma kuni 5,5 miljonit eurot.

Nagu juba eeldada võis, sõlmiti praamide asendusleping Saaremaa Laevakompaniiga, kelle laevad sõidavad ka praegu mandri ja suursaarte vahel. Kuna ükski uus parvlaev tähtajaks ehk 1. oktoobriks liinile ei jõua, hakkavad Virtsu-Kuivastu liinil sõitma parvlaevad Hiiumaa ja St Ola ning Rohuküla-Heltermaa liinil Regula ja Harilaid.

TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar teatas emotsionaalselt, et leping saadi pärast pingelisi läbirääkimisi allkirjastatud alles täna öösel kella üheks. Paralleelselt peeti läbirääkimisi veel kolme välismaise ettevõttega, kuid suvisel ajal vabu ja sobivaid laevu leida oli gargantuaalne ülesanne.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kiitis otsust jätkata lepingut Saaremaa Laevakompaniiga. "Tegemist on täna opereeriva operaatoriga. Usume, et hea koostöö tagab palju sujuvama koostöö. Samad meeskonnad, kes täna sõidavad, jätkavad. See on kõige turvalisem valik.

TS Laevad on arvestanud lisaeelarveks kuni 5,5 miljonit eurot, mis koosneb kolmest komponendist: asenduslaevade rentimise kulu, majandusministeeriumi (MKM) poolt seatavad trahvid ja ettevõtte trahvid laevatehastele.

Siinkohal ei maksa unustada, et varulaevaks ostetud, kuid nüüd asenduslaevana kasutusse võetav Regula summa sisse ei kuulu. See alus osteti juba varem ligi 4 miljoni euro eest. Seega läheneb kogukulu 10 miljonile eurole.

MKM-ist öeldi ERR-ile, et ehkki lepingus TS Laevadega on maksimumtrahvid sätestatud, ei rakendata neid ilmselt täiel määral. MKM lähtub pärast uute laevade lõplikku liinile jõudmist trahvisummade otsustamisel kaalutlusõigusest, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Ühe päeva trahvisumma ühe laeva kohta on suurusjärgus mitu tuhat eurot - mitme laeva eest ja kui pikalt "taksomeeter tiksub", selgub aja jooksul.

"MKM-il on õigus meile teha trahvi kuni 5 miljonit eurot, kui 1. oktoobrist ei vasta laevad nõuetele. Samas näiteks Hiiumaa kohe vastab, nii et vähemalt üks neljast on pihtas-põhjas," kinnitas Padar.

Näiteks parvlaev Hiiumaa renditakse aastaks ajaks, kartuses, et laevad võivad plaanitust veelgi rohkem hilineda. Samuti ütles TS Laevade juhatuse liige Kaido Padar ERR-i uudistele, et nad peavad arvestama ka võimalusega, et garantiiajal ilmnevad uutel laevadel mõned puudused, mille kõrvaldamise ajaks läheb Hiiumaa praami vaja.

Tallinna Sadam prognoosib, et uutest parlvaevadest jõuavad Leiger ja Tõll Eestisse oktoobris, novembris peaks saabuma Tiiu ning alles 2017. aasta jaanuaris Piret, kuid tähtajad võivad veelgi venima jääda.

Ehkki Padar on varem lubanud, et asenduslaevade lepingu allkirjastamise järel avalikustatakse ka nende rendisummad, keerutasid täna nii Padar kui Kalm numbritest kõrvale. "Heas seltskonnas ei sobi rahast rääkida ja meil on väärtuspõhine organisatsioon," püüdis Kalm nalja visata.

Ta märkis siiski, et hinnad on laev Mercandiaga samas suurusjärgus, mille rentimist samuti kaaluti. "Harilaid on alla ja Hiiumaa üle selle," väitis Kalm. Mercandia prahtimise hind oli 14 375 eurot päevas, seega rendihinnad võivad olla suurusjärgus pool miljonit eurot kuus ühe laeva kohta, mis teeb Hiiumaa aastaseks rendihinnaks üle viie miljoni euro.

Padar, kes ei osanud arvata, et uute laevade valmimine nii üle kivide ja kändude läheb ning pulssi kogu aeg üleval hoiab, ei avaldanud siiski kahetsust, et ta nõustus positsiooni sadama tütarettevõtte juhi kohal vastu võtma.

"Ei tohi tagasi vaadata. Ei ole aega tagasi vaadata," oli ta esimene reaktsioon. "Kaks rasket momenti on olnud: siis, kui kaks inimest tagatoast lahkusid, öeldes, et nad enam ei jõua, ja perega oldud aeg - seda tagasi ei saa. Olles nelja lapse isa, siis see on suhteliselt keeruline," ohkas Padar.

Toimetaja: Priit Luts, Merilin Pärli



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: