Alo Lõhmus: kuidas keelata riideid ehk Elmar Seljanka astub ellu ({{commentsTotal}})

”Kui keelatakse islamile osutavate riietusesemete ja aksessuaaride kandmine, siis on riigivõimul samal ajal väga raske tolereerida näiteks ristikujulisi kaelaehteid. Kui Eestis peaks kunagi asutama burkasid keelama, tuleb samamoodi põlu alla panna ka nägu varjavad torusallid ehk puffid, avarad kapuutsid, suuremat sorti päikeseprillid ning väga tõenäoliselt isegi eesti rahvarõivaste juurde kuuluvate traditsiooniliste tanude avalikus kohas kandmine,” leiab Alo Lõhmus oma kommentaaris.

Põltsamaa laulu- ja mänguselts „Leelo“ korraldas 1938. aasta detsembri alguses oma 15. aastapäeva puhul kontsertpeo. Eeskavas olid koorilaulud ning etendus „Muretute ülemlaul“. Viimane aga kujunes väikeseks skandaaliks.

Mõni päev hiljem refereeris juhtunut Postimees: „Peost ostavõtnuile jättis aga halva mulje ühe kraavitöölise osas esineja riietus, mis oli sedavõrd nigel, et isegi mõned diskreetsed kehaosad paistsid. Nähes seda, hakkas publikul piinlik ja niipea, kui mahti saadi, hiilis tasakaalukamaid vähehaaval peosaalist minema. Koha peal on arvamine, et sellise lavastamisega rikuti avalikku sündsustunnet.“

Pole andmeid, kas Põltsamaa näitemänguseltsi peale ka politseisse kaevati. Ent ühe häppeningi raames palja ülakehaga ringi kõndinud naiskunstnikku kimbutas Eesti politsei veel nii hiljuti kui 2011. aastal. Lääne-Viru politsei pidas siis Väike-Maarjas kinni palja ülakehaga ringi liikunud Fideelia-Signe Rootsi ning algatas väärteomenetluse. Ehkki karistust ei määratud, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et palja ülakehaga naisterahva viibimist linnapildis tuleb lugeda avaliku korra rikkumiseks, sest ühiskond peab seda taunitavaks.

Fideelia-Signe Roots lubas seepeale kutsuda politsei iga kord, kui näeb mõnd palja ülakehaga meest. „Palja ülakehaga avalikus ruumis viibiv naine järelikult rikub avalikku korda, samamoodi toimiv mees käitub aga igati korrektselt. See on meie riigis kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadusega vastuolus,“ kommenteeris ta Delfile. Ka kinnipidamise hetkel olevat sündmuskoha läheduses viibinud palja ülakehaga ehitusmehi, kes politseid ei huvitanud.

Prantsusmaa mõned linnad on tänavu aga ära keelanud hoopis burkiinide kandmise supelrandades. Burkiinid on uuema aja moeröögatus, see sõna tähistab naistele mõeldud ujumisriietust, mis katab kogu keha peale näo, käe- ning jalalabade. Ehkki Prantsuse kohus on linnade kehtestatud keelu tunnistanud õigusvastaseks, on keelule toetust avaldanud ka prominentne presidendikandidaat Nicolas Sarkozy ning Prantsusmaa peaminister Manuel Valls.

Jääb küll selgusetuks, mille vastu burkiinides suplevad naised õigupoolest eksivad. Kui Prantsusmaal kehtivat burkakeeldu võib veel kuidagi mõista tänu argumendile, et avalikus ruumis viibija ei tohiks olla anonüümne, vaid peaks olema näo järgi tuvastatav, siis burkiini ei varja nägu. Erinevus burkiinit kandva naise ning tavalist ujumistrikood ja ujumismütsi kandva naise vahel seisneb vaid käsivarte ja säärte kaetuses. Kas see on tõesti oht Prantsuse demokraatiale?

Inimene võib burkiinit kanda religioossete tõekspidamiste tõttu, aga ka näiteks soovist kaitsta oma nahka ülemäärase päikesekiirguse eest või lihtsalt tahtmatusest panna oma keha rannas kõigile vahtimiseks välja. Burkiinis ei tuleks näha midagi enamat kui lihtsalt moodi, mis võib meeldida või mitte meeldida, kuid millesse sekkumine pole riigivõimu ega üldse kellegi kõrvalseisja asi.

Tasub meeles pidada, et riietuse alased keelud kipuvad enamasti bumerangina tabama ka keelajaid endid. Kui naine ei tohi Eestis palja ülakehaga ringi käia, siis tuleks tõesti sama kohaldada ka meeste suhtes. Nii et ei mingit särgi seljast heitmist enam muru niites või niisama päikesevanni võttes. Burkiini keelamine peaks sama moodi lõpetama ka nendega äravahetamiseni sarnaste kalipsode kasutamise sportujumisel ja surfamisel – edaspidi tehtagu seda ainult alasti.

Kui keelatakse islamile osutavate riietusesemete ja aksessuaaride kandmine, siis on riigivõimul samal ajal väga raske tolereerida näiteks ristikujulisi kaelaehteid. Kui Eestis peaks kunagi asutama burkasid keelama, tuleb samamoodi põlu alla panna ka nägu varjavad torusallid ehk puffid, avarad kapuutsid, suuremat sorti päikeseprillid ning väga tõenäoliselt isegi eesti rahvarõivaste juurde kuuluvate traditsiooniliste tanude avalikus kohas kandmine.

Kuid võib-olla on riietuse osas siiski õigem säilitada terve mõistus ning huumorimeel. Andrus Kivirähu poolt kunagi loodud tragikoomilise moekeisri Elmar Seljanka kuju olgu meile ja meie valitsejatele hoiatavaks eeskujuks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: