Alo Lõhmus: kuidas keelata riideid ehk Elmar Seljanka astub ellu ({{commentsTotal}})

”Kui keelatakse islamile osutavate riietusesemete ja aksessuaaride kandmine, siis on riigivõimul samal ajal väga raske tolereerida näiteks ristikujulisi kaelaehteid. Kui Eestis peaks kunagi asutama burkasid keelama, tuleb samamoodi põlu alla panna ka nägu varjavad torusallid ehk puffid, avarad kapuutsid, suuremat sorti päikeseprillid ning väga tõenäoliselt isegi eesti rahvarõivaste juurde kuuluvate traditsiooniliste tanude avalikus kohas kandmine,” leiab Alo Lõhmus oma kommentaaris.

Põltsamaa laulu- ja mänguselts „Leelo“ korraldas 1938. aasta detsembri alguses oma 15. aastapäeva puhul kontsertpeo. Eeskavas olid koorilaulud ning etendus „Muretute ülemlaul“. Viimane aga kujunes väikeseks skandaaliks.

Mõni päev hiljem refereeris juhtunut Postimees: „Peost ostavõtnuile jättis aga halva mulje ühe kraavitöölise osas esineja riietus, mis oli sedavõrd nigel, et isegi mõned diskreetsed kehaosad paistsid. Nähes seda, hakkas publikul piinlik ja niipea, kui mahti saadi, hiilis tasakaalukamaid vähehaaval peosaalist minema. Koha peal on arvamine, et sellise lavastamisega rikuti avalikku sündsustunnet.“

Pole andmeid, kas Põltsamaa näitemänguseltsi peale ka politseisse kaevati. Ent ühe häppeningi raames palja ülakehaga ringi kõndinud naiskunstnikku kimbutas Eesti politsei veel nii hiljuti kui 2011. aastal. Lääne-Viru politsei pidas siis Väike-Maarjas kinni palja ülakehaga ringi liikunud Fideelia-Signe Rootsi ning algatas väärteomenetluse. Ehkki karistust ei määratud, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et palja ülakehaga naisterahva viibimist linnapildis tuleb lugeda avaliku korra rikkumiseks, sest ühiskond peab seda taunitavaks.

Fideelia-Signe Roots lubas seepeale kutsuda politsei iga kord, kui näeb mõnd palja ülakehaga meest. „Palja ülakehaga avalikus ruumis viibiv naine järelikult rikub avalikku korda, samamoodi toimiv mees käitub aga igati korrektselt. See on meie riigis kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadusega vastuolus,“ kommenteeris ta Delfile. Ka kinnipidamise hetkel olevat sündmuskoha läheduses viibinud palja ülakehaga ehitusmehi, kes politseid ei huvitanud.

Prantsusmaa mõned linnad on tänavu aga ära keelanud hoopis burkiinide kandmise supelrandades. Burkiinid on uuema aja moeröögatus, see sõna tähistab naistele mõeldud ujumisriietust, mis katab kogu keha peale näo, käe- ning jalalabade. Ehkki Prantsuse kohus on linnade kehtestatud keelu tunnistanud õigusvastaseks, on keelule toetust avaldanud ka prominentne presidendikandidaat Nicolas Sarkozy ning Prantsusmaa peaminister Manuel Valls.

Jääb küll selgusetuks, mille vastu burkiinides suplevad naised õigupoolest eksivad. Kui Prantsusmaal kehtivat burkakeeldu võib veel kuidagi mõista tänu argumendile, et avalikus ruumis viibija ei tohiks olla anonüümne, vaid peaks olema näo järgi tuvastatav, siis burkiini ei varja nägu. Erinevus burkiinit kandva naise ning tavalist ujumistrikood ja ujumismütsi kandva naise vahel seisneb vaid käsivarte ja säärte kaetuses. Kas see on tõesti oht Prantsuse demokraatiale?

Inimene võib burkiinit kanda religioossete tõekspidamiste tõttu, aga ka näiteks soovist kaitsta oma nahka ülemäärase päikesekiirguse eest või lihtsalt tahtmatusest panna oma keha rannas kõigile vahtimiseks välja. Burkiinis ei tuleks näha midagi enamat kui lihtsalt moodi, mis võib meeldida või mitte meeldida, kuid millesse sekkumine pole riigivõimu ega üldse kellegi kõrvalseisja asi.

Tasub meeles pidada, et riietuse alased keelud kipuvad enamasti bumerangina tabama ka keelajaid endid. Kui naine ei tohi Eestis palja ülakehaga ringi käia, siis tuleks tõesti sama kohaldada ka meeste suhtes. Nii et ei mingit särgi seljast heitmist enam muru niites või niisama päikesevanni võttes. Burkiini keelamine peaks sama moodi lõpetama ka nendega äravahetamiseni sarnaste kalipsode kasutamise sportujumisel ja surfamisel – edaspidi tehtagu seda ainult alasti.

Kui keelatakse islamile osutavate riietusesemete ja aksessuaaride kandmine, siis on riigivõimul samal ajal väga raske tolereerida näiteks ristikujulisi kaelaehteid. Kui Eestis peaks kunagi asutama burkasid keelama, tuleb samamoodi põlu alla panna ka nägu varjavad torusallid ehk puffid, avarad kapuutsid, suuremat sorti päikeseprillid ning väga tõenäoliselt isegi eesti rahvarõivaste juurde kuuluvate traditsiooniliste tanude avalikus kohas kandmine.

Kuid võib-olla on riietuse osas siiski õigem säilitada terve mõistus ning huumorimeel. Andrus Kivirähu poolt kunagi loodud tragikoomilise moekeisri Elmar Seljanka kuju olgu meile ja meie valitsejatele hoiatavaks eeskujuks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema