Paet peab Reformierakonna otsust toetada Kallast valimiskogus õigeks ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eurosaadik ja samuti presidendiks pürginud reformierakondlane Urmas Paet peab kujunenud olukorras Reformierakonna juhatuse otsust toetada valijameestekogus partei ametliku kandidaadina Siim Kallas õigeks.

"Juhatus kindlasti tegi õige otsuse. Selles osas ei ole siin midagi öelda. Nii nagu te kõik märkasite, ega see arutelu ei olnud seal väga kerge," tunnistas Paet.

"See oli osaliselt juhatuse enamiku liikmete meelsus ja teisalt ka reaalpoliitiliselt kujunenud olukord, arvestades seda, et riigikogu valimisvoorudest suundusid valijameeste ette kaks kandidaati, sealhulgas Siim Kallas," ütles Paet.

"Ma olen öelnud kogu aeg, et valijameestekogusse ei ole Reformierakonnal mõtet minna rohkem, kui ühe kandidaadiga. Ma olen kogu selle protsessi käigus olnud piisavalt realist hinnates neid võimalusi ja ka erakonna seisukohti ja toetust," sõnas Paet.

Ta lisas, et erakonna seisukohalt ja Eesti kui terviku seisukohalt on ikkagi mõistlik nendest tehtud otsustest lähtuda ja ka tegutseda vastavalt.

Küsimusele, kas Siim Kallas võiks olla Eestile hea president, vastas Paet, et ta usub küll. Sama aga arvab ta Marina Kaljuranna kohta.

Paeti enda võimalused said selgeks kuu aega tagasi

"Ma olin ise ka kandidaat. Kuni viimase hetkeni ma ennekõike toetasin iseenda kandidatuuri," ütles Paet.

Paet lisas, et eilsel juhatuse koosolekul vormistati lõplik otsus, aga ka kuu aega tagasi Reformierakonna juhatuses tehtud otsusega seada üles Siim Kallas kandidaadina riigikogus, oli suur tõenäosus, et ta liigub sealt automaatselt edasi valijameestekogusse.

"See oli väga suur tõenäosus juba kuu aega tagasi, millega pidi arvestama. Enam vähem sellel hetkel oli mul enda jaoks pilt selge," rääkis ta.

"See on tänane reaalsus ja elu läheb edasi," lisas Paet.

Paet rääkis, et kavatseb jätkata tööd Euroopa Parlamendi saadikuna. "Ma olen värskelt nimetatud Euroopa Liidu kaitsepoliitika raportööriks ja ka Arktika poliitikaga tegelema. Need on kaks suunda, millega ma lähiajal tegelen," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: