Paet peab Reformierakonna otsust toetada Kallast valimiskogus õigeks ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eurosaadik ja samuti presidendiks pürginud reformierakondlane Urmas Paet peab kujunenud olukorras Reformierakonna juhatuse otsust toetada valijameestekogus partei ametliku kandidaadina Siim Kallas õigeks.

"Juhatus kindlasti tegi õige otsuse. Selles osas ei ole siin midagi öelda. Nii nagu te kõik märkasite, ega see arutelu ei olnud seal väga kerge," tunnistas Paet.

"See oli osaliselt juhatuse enamiku liikmete meelsus ja teisalt ka reaalpoliitiliselt kujunenud olukord, arvestades seda, et riigikogu valimisvoorudest suundusid valijameeste ette kaks kandidaati, sealhulgas Siim Kallas," ütles Paet.

"Ma olen öelnud kogu aeg, et valijameestekogusse ei ole Reformierakonnal mõtet minna rohkem, kui ühe kandidaadiga. Ma olen kogu selle protsessi käigus olnud piisavalt realist hinnates neid võimalusi ja ka erakonna seisukohti ja toetust," sõnas Paet.

Ta lisas, et erakonna seisukohalt ja Eesti kui terviku seisukohalt on ikkagi mõistlik nendest tehtud otsustest lähtuda ja ka tegutseda vastavalt.

Küsimusele, kas Siim Kallas võiks olla Eestile hea president, vastas Paet, et ta usub küll. Sama aga arvab ta Marina Kaljuranna kohta.

Paeti enda võimalused said selgeks kuu aega tagasi

"Ma olin ise ka kandidaat. Kuni viimase hetkeni ma ennekõike toetasin iseenda kandidatuuri," ütles Paet.

Paet lisas, et eilsel juhatuse koosolekul vormistati lõplik otsus, aga ka kuu aega tagasi Reformierakonna juhatuses tehtud otsusega seada üles Siim Kallas kandidaadina riigikogus, oli suur tõenäosus, et ta liigub sealt automaatselt edasi valijameestekogusse.

"See oli väga suur tõenäosus juba kuu aega tagasi, millega pidi arvestama. Enam vähem sellel hetkel oli mul enda jaoks pilt selge," rääkis ta.

"See on tänane reaalsus ja elu läheb edasi," lisas Paet.

Paet rääkis, et kavatseb jätkata tööd Euroopa Parlamendi saadikuna. "Ma olen värskelt nimetatud Euroopa Liidu kaitsepoliitika raportööriks ja ka Arktika poliitikaga tegelema. Need on kaks suunda, millega ma lähiajal tegelen," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema