Paet peab Reformierakonna otsust toetada Kallast valimiskogus õigeks ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eurosaadik ja samuti presidendiks pürginud reformierakondlane Urmas Paet peab kujunenud olukorras Reformierakonna juhatuse otsust toetada valijameestekogus partei ametliku kandidaadina Siim Kallas õigeks.

"Juhatus kindlasti tegi õige otsuse. Selles osas ei ole siin midagi öelda. Nii nagu te kõik märkasite, ega see arutelu ei olnud seal väga kerge," tunnistas Paet.

"See oli osaliselt juhatuse enamiku liikmete meelsus ja teisalt ka reaalpoliitiliselt kujunenud olukord, arvestades seda, et riigikogu valimisvoorudest suundusid valijameeste ette kaks kandidaati, sealhulgas Siim Kallas," ütles Paet.

"Ma olen öelnud kogu aeg, et valijameestekogusse ei ole Reformierakonnal mõtet minna rohkem, kui ühe kandidaadiga. Ma olen kogu selle protsessi käigus olnud piisavalt realist hinnates neid võimalusi ja ka erakonna seisukohti ja toetust," sõnas Paet.

Ta lisas, et erakonna seisukohalt ja Eesti kui terviku seisukohalt on ikkagi mõistlik nendest tehtud otsustest lähtuda ja ka tegutseda vastavalt.

Küsimusele, kas Siim Kallas võiks olla Eestile hea president, vastas Paet, et ta usub küll. Sama aga arvab ta Marina Kaljuranna kohta.

Paeti enda võimalused said selgeks kuu aega tagasi

"Ma olin ise ka kandidaat. Kuni viimase hetkeni ma ennekõike toetasin iseenda kandidatuuri," ütles Paet.

Paet lisas, et eilsel juhatuse koosolekul vormistati lõplik otsus, aga ka kuu aega tagasi Reformierakonna juhatuses tehtud otsusega seada üles Siim Kallas kandidaadina riigikogus, oli suur tõenäosus, et ta liigub sealt automaatselt edasi valijameestekogusse.

"See oli väga suur tõenäosus juba kuu aega tagasi, millega pidi arvestama. Enam vähem sellel hetkel oli mul enda jaoks pilt selge," rääkis ta.

"See on tänane reaalsus ja elu läheb edasi," lisas Paet.

Paet rääkis, et kavatseb jätkata tööd Euroopa Parlamendi saadikuna. "Ma olen värskelt nimetatud Euroopa Liidu kaitsepoliitika raportööriks ja ka Arktika poliitikaga tegelema. Need on kaks suunda, millega ma lähiajal tegelen," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: