Paet peab Reformierakonna otsust toetada Kallast valimiskogus õigeks ({{commentsTotal}})

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eurosaadik ja samuti presidendiks pürginud reformierakondlane Urmas Paet peab kujunenud olukorras Reformierakonna juhatuse otsust toetada valijameestekogus partei ametliku kandidaadina Siim Kallas õigeks.

"Juhatus kindlasti tegi õige otsuse. Selles osas ei ole siin midagi öelda. Nii nagu te kõik märkasite, ega see arutelu ei olnud seal väga kerge," tunnistas Paet.

"See oli osaliselt juhatuse enamiku liikmete meelsus ja teisalt ka reaalpoliitiliselt kujunenud olukord, arvestades seda, et riigikogu valimisvoorudest suundusid valijameeste ette kaks kandidaati, sealhulgas Siim Kallas," ütles Paet.

"Ma olen öelnud kogu aeg, et valijameestekogusse ei ole Reformierakonnal mõtet minna rohkem, kui ühe kandidaadiga. Ma olen kogu selle protsessi käigus olnud piisavalt realist hinnates neid võimalusi ja ka erakonna seisukohti ja toetust," sõnas Paet.

Ta lisas, et erakonna seisukohalt ja Eesti kui terviku seisukohalt on ikkagi mõistlik nendest tehtud otsustest lähtuda ja ka tegutseda vastavalt.

Küsimusele, kas Siim Kallas võiks olla Eestile hea president, vastas Paet, et ta usub küll. Sama aga arvab ta Marina Kaljuranna kohta.

Paeti enda võimalused said selgeks kuu aega tagasi

"Ma olin ise ka kandidaat. Kuni viimase hetkeni ma ennekõike toetasin iseenda kandidatuuri," ütles Paet.

Paet lisas, et eilsel juhatuse koosolekul vormistati lõplik otsus, aga ka kuu aega tagasi Reformierakonna juhatuses tehtud otsusega seada üles Siim Kallas kandidaadina riigikogus, oli suur tõenäosus, et ta liigub sealt automaatselt edasi valijameestekogusse.

"See oli väga suur tõenäosus juba kuu aega tagasi, millega pidi arvestama. Enam vähem sellel hetkel oli mul enda jaoks pilt selge," rääkis ta.

"See on tänane reaalsus ja elu läheb edasi," lisas Paet.

Paet rääkis, et kavatseb jätkata tööd Euroopa Parlamendi saadikuna. "Ma olen värskelt nimetatud Euroopa Liidu kaitsepoliitika raportööriks ja ka Arktika poliitikaga tegelema. Need on kaks suunda, millega ma lähiajal tegelen," lõpetas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: