Pentus-Rosimannus ja Kersna arvavad endiselt, et Kaljurand oleks parim kandidaat riigipeaks ({{commentsTotal}})

{{1472635464000 | amCalendar}}
Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: ERR/Hanna Samoson

Reformierakondlased Keit Pentus-Rosimannus ja Liina Kersna kaitsesid pärast partei juhatuse teisipäevaõhtust maratonistungit seisukohta, et valimiskogus seataks presidendikandidaadina üles Marina Kaljurand.

"Mult on küsitud, kas eilne maratonarutelu muutis kuidagi minu veendumust sellest, et Marina Kaljurand oleks Eestile hea president? Ei muutnud. Arvan endiselt, et Marina Kaljurand oleks Eesti tulevikku silmas pidades parim president ja valimiskogus favoriit ja seda seisukohta erakonna juhatuses ka kaitsesin. Nagu tegi seda ka hulk erakonna juhatusse mittekuuluvaid fraktsioonikaaslasi," kirjutas Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.

Pentus-Rosimannus on Kaljuranna kampaaniameeskonna liige. Ta selgitas, et ei pea õigeks jätta kõrvale kandidaat, kellel on särav võime kõnetada, inspireerida ja liita ühiskonna nii erinevaid gruppe, kes on korraga nii karismaatiline Eesti huvide eest seisja väljapool Eestit, kui õiguse ja õigluse eest seisja Eesti oma ühiskonnas.

"Aga. Peaministri eilne toetus Siim Kallasele ja selgitus, et teiste erakondade hulgas puuduks Marina Kaljurannal valimiskogus toetus, veenis juhatust muus ja erakond asus toetama valimiskogus Siim Kallast. Nüüd tuleb selle otsuse taga seisjatele ainult jõudu soovida, sest kui ümberringi on keerukad ajad, peab presidendil olema lõpuks usaldus mitte üksnes eestlaste ja mitte üksnes eliidi hulgas," märkis Pentus-Rosimannus.

"See ei ole ju lõpuks miski mäng, mis käimas on - valime Eesti riigile jätkuvalt tegelikult ka parimat riigipead," lisas ta.

Liina Kersna Kallasele oma häält ei anna

Liina Kersna ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tal on oma pettumust juhatuse eilses otsuses väga-väga raske varjata. "Ütlesin oma kolleegidele, et kõike seda arvestades mina oma häält valimiskogus Kallasele anda ei saa," rääkis Kersna. Ta lisas, et augusti alguses toimunud juhatuse istungil sõlmiti aumehelik kokkulepe, et riigikogus toetatakse Kallast ja valimiskogus üksmeelselt Kaljuranda.

"Selles veendumuses toetasin riigikogus Siim Kallast," ütles Kersna, lisades, et Kallas oleks pidanud ilmutama riigimehelikkust ja varasemat kokkulepet järgides end nüüd Kaljuranna kasuks presidendikandidaadina taandama. Kaljuranna toetajate edasised sammud sõltuvad nüüd Kersna sõnul sellest, kuidas Kaljurand ise otsustab, kas kandideerib valijameeste kogus või mitte.

Juhatus koondus Kallase selja taha

Reformierakonna juhatus otsustas eile hilisõhtul, et toetab valimiskogus erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast. Kohtumine kestis enam kui viis tundi.

"Meie otsustasime pärast pikki arutelusid, et toetame valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. See otsus ei tulnud kindlasti kergelt, sest pole saladus, et Reformierakonna liikmete hulgas on küllalt palju neid, kes esimese eelistusena toetaksid Marina Kaljuranda ja on küllalt palju ka neid, kes esimese eelistusena toetaksid Urmas Paeti," rääkis erakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas pärast kohtumist ERR-ile.

Kaljurand pettunud

Kolmapäeva hommikul tööreisilt Rootsist saabunud välisminister Marina Kaljurand ütles, et ta on Reformierakonna juhatuse otsuses toetada valijameeste kogus Siim Kallast pettunud ning plaanib selle kohta erakonna esimehelt aru pärida.

"Kindlasti ma räägin oma toetajatega ja küsin ka Taavi Rõivase käest, miks ta tegi sellise otsuse nagu ta tegi," ütles Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

Kaljurand tunnistas, et tunneb otsuse tõttu pettumust. "Muidugi on pettumus. Aga me oleme palju raskematest olukordadest välja tulnud ja see ei ole sellega võrreldav," sõnas ta.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: