Kümned ühiskonnategelased soovivad näha Kaljuranda valimiskogus kandidaadina ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas. Autor/allikas: Tauno Tõhk

Kümned ühiskonnategelased tegid valimiskogu liikmetele suunatud ühispöördumise, millega kutsuvad üles esitama 24. septembriks toimuvaks presidendivalimiste vooruks kandidaadina ka Marina Kaljurand.

Teatavasti otsustas Reformierakonna juhatus teisipäeva hilisõhtul, et erakond on valimiskogus Siim Kallase taga.

Ühispöördumises tuuakse välja, et kolm valimisvooru riigikogus näitasid, et ükski esitatud kandidaatidest ei suutnud enda taha koondada erakondadeülest üksmeelt:

"Seepärast kutsume üles alustama puhtalt lehelt ja seadma valimiskogus üles kandidaat, kellele on kogu viimase aasta jooksul kuulunud Eesti inimeste suurim toetus sõltumata nende erakondlikust eelistusest, kogukondlikust kuuluvusest ja emakeelest - Marina Kaljurand," seisab pöördumises.

Eesti edulugu põhineb valmisolekul jätta otsustaval hetkel kõrvale omavahelised erimeelsused ning keskenduda koos Eesti jaoks parima lahenduse leidmisele. Oleme kindlad, et valimiskogu suudab vaadata kaugemale kui erakondlik kuuluvus ning lähtuda sellest, kes oleks antud hetkel Eestile parim president.

Keerulistel aegadel on oskus ja tahe rääkida oma rahvaga kriitiliselt oluline. Me vajame selles osas muutust - presidenti, kes on kogukondade ja maailmavaadete ühendaja. Lisaks põhiseaduse kaitsele ning Eesti targale ja oskuslikule esindamisele rahvusvaheliselt on oluline, et Eesti president suudaks hoomata laiemat pilti ja toetada kindlalt euroopalikke väärtusi, selgitades maailmas toimuvat lihtsalt, ausalt ja vahetult oma rahvale. Me soovime presidenti, kes loob meie riigis kindlustunnet, on inspiratsiooniks ja innustajaks meie inimestele sõltumata nende emakeelest.

Kutsume valimiskogu liikmeid üles esitama Marina Kaljuranna kandidatuuri, et meie uueks presidendiks saaks Eesti patrioot ja kirglik eurooplane, särav diplomaat ja esimene naissoost riigipea, kes on oma senise tegevusega tõestanud, et tema peale võib kindel olla. Astume sammu avatud ja kaasaegse maailma poole ja valime Eestile parima presidendi!"

Allakirjutanud:

Kristiina Alliksaar - kultuurikorralduse lektor
Karl Aru – ettevõtja
Kristin Aru – jurist
Reet Aus – moe-, teatri- ja filmikunstnik
Raivo E. Tamm - näitleja
Hille Hanso - ajakirjanik
Maris Hellrand – ajakirjanik
Karoli Hindriks - ettevõtja
Heiti Hääl – ettevõtja
Xenia Joost - ettevõtja
Mihkel Juhkami - Rakvere linnapea
Jaanus Juss - ettevõtja
Kristjan Järvi – dirigent
Allan Kaldoja – jurist, ettevõtja
Kristina Kallas – Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
Vahur Kersna - ajakirjanik
Märt Kivine - Maailmapanga vanemekspert
Mari-Liis Lill – näitleja
Maria-Lee Liivak – dramaturg
Mari-Liis Lind – Tech Sisters asutaja
Marten Merila - loom24.ee veebikeskkonna asutaja
Lee Murrand – ettevõtja
Raul Must – sulgpallur
Maarjo Mändmaa - kodanikuühiskonna aktivist
Jane Oblikas - Disainikeskuse juht
Ruth Oltjer - ettevõtja
Gerli Padar - muusik
Sven Papp – advokaat
Aune Past – ettevõtja, kommunikatsiooniekspert
Kairit Pihlak - abilinnapea
Oleg Pissarenko – muusik
Virve Poom - ettevõtja
Elina Reinold - näitleja
Roone Roost - Vestige Verdant tegevjuht
Laura Salu – tegevjuht
Katrin Saks - TLÜ BFM-i direktor
Janno Siimar – ettevõtja
Helen Sildna – kontserdikorraldaja
Ede Tamkivi – Eesti 2.0 tegevjuht
Kati Tolmoff – sulgpallur
Ene Tomberg – lastearst
Ruslan Trochynskyi – muusik
Eva Truuverk – Teeme ära! eestvedaja
Paul Varul - advokaat
Anne Veesaar – näitleja
Signe Ventsel – ettevõtja
Kadi Viik - inimõiguste ekspert
Anu Viks - BPW Estonia president



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: