Kümned ühiskonnategelased soovivad näha Kaljuranda valimiskogus kandidaadina ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas. Autor/allikas: Tauno Tõhk

Kümned ühiskonnategelased tegid valimiskogu liikmetele suunatud ühispöördumise, millega kutsuvad üles esitama 24. septembriks toimuvaks presidendivalimiste vooruks kandidaadina ka Marina Kaljurand.

Teatavasti otsustas Reformierakonna juhatus teisipäeva hilisõhtul, et erakond on valimiskogus Siim Kallase taga.

Ühispöördumises tuuakse välja, et kolm valimisvooru riigikogus näitasid, et ükski esitatud kandidaatidest ei suutnud enda taha koondada erakondadeülest üksmeelt:

"Seepärast kutsume üles alustama puhtalt lehelt ja seadma valimiskogus üles kandidaat, kellele on kogu viimase aasta jooksul kuulunud Eesti inimeste suurim toetus sõltumata nende erakondlikust eelistusest, kogukondlikust kuuluvusest ja emakeelest - Marina Kaljurand," seisab pöördumises.

Eesti edulugu põhineb valmisolekul jätta otsustaval hetkel kõrvale omavahelised erimeelsused ning keskenduda koos Eesti jaoks parima lahenduse leidmisele. Oleme kindlad, et valimiskogu suudab vaadata kaugemale kui erakondlik kuuluvus ning lähtuda sellest, kes oleks antud hetkel Eestile parim president.

Keerulistel aegadel on oskus ja tahe rääkida oma rahvaga kriitiliselt oluline. Me vajame selles osas muutust - presidenti, kes on kogukondade ja maailmavaadete ühendaja. Lisaks põhiseaduse kaitsele ning Eesti targale ja oskuslikule esindamisele rahvusvaheliselt on oluline, et Eesti president suudaks hoomata laiemat pilti ja toetada kindlalt euroopalikke väärtusi, selgitades maailmas toimuvat lihtsalt, ausalt ja vahetult oma rahvale. Me soovime presidenti, kes loob meie riigis kindlustunnet, on inspiratsiooniks ja innustajaks meie inimestele sõltumata nende emakeelest.

Kutsume valimiskogu liikmeid üles esitama Marina Kaljuranna kandidatuuri, et meie uueks presidendiks saaks Eesti patrioot ja kirglik eurooplane, särav diplomaat ja esimene naissoost riigipea, kes on oma senise tegevusega tõestanud, et tema peale võib kindel olla. Astume sammu avatud ja kaasaegse maailma poole ja valime Eestile parima presidendi!"

Allakirjutanud:

Kristiina Alliksaar - kultuurikorralduse lektor
Karl Aru – ettevõtja
Kristin Aru – jurist
Reet Aus – moe-, teatri- ja filmikunstnik
Raivo E. Tamm - näitleja
Hille Hanso - ajakirjanik
Maris Hellrand – ajakirjanik
Karoli Hindriks - ettevõtja
Heiti Hääl – ettevõtja
Xenia Joost - ettevõtja
Mihkel Juhkami - Rakvere linnapea
Jaanus Juss - ettevõtja
Kristjan Järvi – dirigent
Allan Kaldoja – jurist, ettevõtja
Kristina Kallas – Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
Vahur Kersna - ajakirjanik
Märt Kivine - Maailmapanga vanemekspert
Mari-Liis Lill – näitleja
Maria-Lee Liivak – dramaturg
Mari-Liis Lind – Tech Sisters asutaja
Marten Merila - loom24.ee veebikeskkonna asutaja
Lee Murrand – ettevõtja
Raul Must – sulgpallur
Maarjo Mändmaa - kodanikuühiskonna aktivist
Jane Oblikas - Disainikeskuse juht
Ruth Oltjer - ettevõtja
Gerli Padar - muusik
Sven Papp – advokaat
Aune Past – ettevõtja, kommunikatsiooniekspert
Kairit Pihlak - abilinnapea
Oleg Pissarenko – muusik
Virve Poom - ettevõtja
Elina Reinold - näitleja
Roone Roost - Vestige Verdant tegevjuht
Laura Salu – tegevjuht
Katrin Saks - TLÜ BFM-i direktor
Janno Siimar – ettevõtja
Helen Sildna – kontserdikorraldaja
Ede Tamkivi – Eesti 2.0 tegevjuht
Kati Tolmoff – sulgpallur
Ene Tomberg – lastearst
Ruslan Trochynskyi – muusik
Eva Truuverk – Teeme ära! eestvedaja
Paul Varul - advokaat
Anne Veesaar – näitleja
Signe Ventsel – ettevõtja
Kadi Viik - inimõiguste ekspert
Anu Viks - BPW Estonia president



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.