Saksamaa uurib kümnete võimalike äärmuslaste töötamist relvajõududes ({{commentsTotal}})

Bundeswehr.
Bundeswehr. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa sõjaväe vastuluure agentuur uurib 64 võimaliku islamiäärmuslase töötamist relvajõududes, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Pressiesindaja lisas, et uurimisaluste hulgas on nii tsiviil- kui ka mundris töötajaid, vahendas Reuters. Islamiäärmuslaseks peetavad inimesed ei tohi sõjaväes töötada.

Aastatel 2007 kuni 2016 läks 30 islamiäärmuslast Süüriasse ja Iraaki, pärast seda, kui nad olid relvajõududesse palgatud. Samal perioodil kõrvaldati pressiesindaja sõnul relvajõududest 19 väidetavat islamiäärmuslast.

Saksamaal on olnud rida rünnakuid tsiviilelanike vastu, neist kahe eest on võtnud vastutuse ISIS.

Agentuuril on praegu lubatud kontrollida vaid inimesi, kes juba töötavad relvajõududes. Saksa valitsus kiitis aga täna heaks ettepanekud, mis võimaldavad teha kontrolli ka relvajõududesse pürgijate üle.

Ajaleht Welt am Sonntag kirjutas pühapäeval, et seadusemuudatust õigustatakse sellega, et islamistid püüavad pääseda sõjaväkke väljaõppele.

Saksamaa relvajõududes töötab 250 000 inimest.

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: