Kaljurand: arvan, et mina oleksin olnud parem kandidaat ({{commentsTotal}})

{{1472656348000 | amCalendar}}

Kolmapäeva pärastlõunal Reformierakonna esimehe Taavi Rõivasega kohtunud Marina Kaljurand ütles, et on otsustanud jätkata välisministrina, kuid kui tehakse ettepanek presidendiks kandideerida, mõtleb ta sellele tõsiselt.

Kaljurand rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Rõivas selgitas talle, miks otsustas Reformierakond toetada valimiskogus Siim Kallast. "Selle põhjal võin kindlalt öelda, et jah, ma arvan, et ma olen valmis täna jätkama välisministrina, sest nii on hea Eesti riigile," ütles ta.

"Pole minu asi kommenteerida Reformierakonna otsuseid. Mina arvan, et mina oleksin olnud parem kandidaat, aga see otsus on tehtud ja täna ma elan selle otsusega," lisas ta.

Kaljurand meenutas intervjuus, et tegi ise kuu aega tagasi ettepaneku Siim Kallase kandidatuuriks riigikogus ja enda omaks valimiskogus.

"Ma arvan, et erakonnal võib olla mitu kandidaati ja ma tegin kuu aega tagasi ettepaneku, et Siim Kallas kandideeriks riigikogus ja mina valimiskogus. See oli minu ettepanek erakonnale. Eile erakond seda ettepanekut ei toetanud. Otsus on tehtud ja nüüd läheme edasi," rääkis ta.

Pärast kohtumist Taavi Rõivasega ütles Kaljurand ajakirjanikele, et kui keegi teeb talle ettepaneku valimiskogus presidendiks kandideerida, siis mõtleb ta sellele tõsiselt.

"Kindlasti on see teema, millele pean väga tõsiselt mõtlema, kui keegi peaks sellise ettepaneku tegema. Juhul kui peaksin kandideerima valimiskogus, siis ei saa ma jätkata välisministrina. Ma mõtlen neile küsimustele siis, kui see aeg on käes," kõneles ta ajakirjanikele.

"Ma ise ei saa kuskile kandideerida, selleks tuleb mind esitada. Kui see ettepanek tehakse, siis ma väga tõsiselt kaalun seda," kordas ta. "Mul ei ole otsustamisega probleeme."

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Kaljurand, et ta ei oota kellegi pakkumisi, kuid rõhutas taas, et kui selline olukord peaks tekkima, kaalub ta seda väga põhjalikult.

"Saan ka sellest aru, et kui peaksin kandideerima, siis ma ei jätka Taavi Rõivase valitsuses välisministrina. Need saavad olema keerulised otsused, kui ma peaksin hakkama neid langetama. Ja ma teen seda väga põhjalikult kaaludes," rääkis ta.

"Mina lähtun sellest, mis on Eesti riigile hea ja täna tahan Eesti riiki teenida välisministrina. Kui ma pean langetama teisi otsuseid, siis langetan need selliselt, et ei lähe vastuollu oma südametunnistusega, oma põhimõtetega ja arvestan loomulikult riigi huvidega. /.../ Ma loodan, et tehakse koostööd selle nimel, et Eesti saaks parima presidendi, Eesti väärib parimat presidenti," lisas Kaljurand.

47 ühiskonnategelase toetuse kohta ütles Kaljurand, et see on väga positiivne ja see läheb talle väga korda.

"Mulle läheb väga korda avalik toetus ja kohtumised, kus olen saanud inimestega rääkida ka laiemalt kui ainult välispoliitikast," ütles ta.

Küsimusele, kas ta kavatseb Reformierakond astuda, vastas Kaljurand: "See pole täna teema."

Toimetaja: Merili Nael, Indrek Kuus



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: