NATO andmetel on tuvastuslendude arv Ämarist veidi vähenenud ({{commentsTotal}})

Nelja kuu jooksul tuvastasid Briti õhuturbepiloodid Ämarist õhku tõustes 42 Vene erinevat sõjalennukit, NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülema hinnangul on see arv väiksem kui varem. Täna alustasid Ämaris õhuturbemissiooni Saksa Luftwaffe viis Eurofighterit.

Briti piloodid on nelja kuu jooksul tuvastanud enam kui nelikümmend Vene lennukit - need on olnud transpordi-, luurelennukid ja hävitajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Balti õhuturbemissioonil oleme häire korras välja lennanud 21 korda ja tuvastanud kokku 42 Vene lennukit," ütles õhuturbe lennusalga ülem, kolonelleitnant Gordon Melville.

"NATO seisukohalt on tuvastuslendude arv veidi väiksem kui varem," kinnitas NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem, kindralmajor Thierry Dupont.

Britid on Baltimaades viiendat korda, neid vahetavad välja sakslased, kellel on praegu kolmas missioon. Sakslased toovad Ämarisse viis Eurofighterit.

Suvel toimus Ämaris ameeriklaste algatatud suurformatsioonide õppus, mille käigus oli korraga õhus üle kümne lennuki.

Ämari baas jääb tõusnud tegevusintensiivsusele aga jalgu. Ameerika Ühendriigid on paigutanud 25 miljonit dollarit Ämari lennuvälja taristu väljaehitamiseks. Ehitus juba käib, kuid enamik töid toimub järgmisel aastal.

"Praegu tuleb siin üks varustuse mahalaadimise perroon, tuleb ühiselamu üle 200 inimesele, tuleb õppuste staabihoone ja tuleb lennukite hooldusangaar," selgitas õhuväe ülem, kolonel Jaak Tarien.

Õhuväel on plaanis korraldada suurtele formatsioonidele õhuvõitlusõppus ka järgmisel aastal.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: