Toomas Hendrik Ilves: Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav ({{commentsTotal}})

Avaldame president Toomas Hendrik Ilvese tervituse uue kooliaasta alguse puhul.

Hea Eesti rahvas, head õppijad ja õpetajad.

Homme algava uue kooliaasta eel soovin kõigile lastele, noortele, nende vanematele ja kõigile õpetajatele head uut aastat.

Meist paljude ajaarvamine käibki eelkõige õppeaasta ja hoopis vähem kalendriaasta järgi. Nii on see minul olnud kogu oma elu ja tänapäevalgi koolilapse isana on see nii.

Panen omalt poolt kaasa mõned soovid.

Ma soovin, et kõik Eesti koolid oleksid head koolid. Et me ei teeks neil vahet ei asukoha, õppekava ega omandivormi alusel.

Iga Eesti laps väärib parimat võimalikku haridust. Ja ärgu saagu siin takistuseks lapse vanemate elukoht, emakeel ega positsioon ühiskondlikul staatuseredelil.

Eesti kooli, laiemalt kogu haridussüsteemi peamine siht on noorte ettevalmistamises iseseisvaks eluks.

Oskuses luua seoseid.

Oskuses eristada olulist vähem tähtsast.

Oskus iseseisvalt juurde õppida ja iseseisvalt mõtelda. Sest hiljemalt kümme aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist ei mäleta noor inimene mitte kõiki asju, mida ta koolipingis pidi omandama, aga ta on palju asju ise juurde õppinud.

Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav. See on koht, kus erinevatest peredest pärit lapsed õpivad üksteist tundma, õpivad austama erinevusi ja nägema elu selle paljudes värvikates tahkudes.

Usun, et iga laps on andekas. Vanemate ja kooli koostöös tuleb see anne esmalt leida ja seejärel välja arendada.

Ma soovin, et mõistaksime: parim, mida me rahvana ja inimestena saame oma lastele kaasa anda, on hea haridus, mitte aga raha, majad või metsad.

Hea haridus hoiab meid õigel rajal, õpetab tegema vahet jääval ja ajutisel, tõel ja valel.

Eestile annavad sära ikka tarkus ja heatahtlikkus, nutikus ja töökus. Seda kõike saame koolist, mis teebki just haridusest ja koolist Eesti kestmise tuuma.

Head uut kooliaastat meile kõigile.

Toimetaja: Rain Kooli



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: