Toomas Hendrik Ilves: Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav ({{commentsTotal}})

Avaldame president Toomas Hendrik Ilvese tervituse uue kooliaasta alguse puhul.

Hea Eesti rahvas, head õppijad ja õpetajad.

Homme algava uue kooliaasta eel soovin kõigile lastele, noortele, nende vanematele ja kõigile õpetajatele head uut aastat.

Meist paljude ajaarvamine käibki eelkõige õppeaasta ja hoopis vähem kalendriaasta järgi. Nii on see minul olnud kogu oma elu ja tänapäevalgi koolilapse isana on see nii.

Panen omalt poolt kaasa mõned soovid.

Ma soovin, et kõik Eesti koolid oleksid head koolid. Et me ei teeks neil vahet ei asukoha, õppekava ega omandivormi alusel.

Iga Eesti laps väärib parimat võimalikku haridust. Ja ärgu saagu siin takistuseks lapse vanemate elukoht, emakeel ega positsioon ühiskondlikul staatuseredelil.

Eesti kooli, laiemalt kogu haridussüsteemi peamine siht on noorte ettevalmistamises iseseisvaks eluks.

Oskuses luua seoseid.

Oskuses eristada olulist vähem tähtsast.

Oskus iseseisvalt juurde õppida ja iseseisvalt mõtelda. Sest hiljemalt kümme aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist ei mäleta noor inimene mitte kõiki asju, mida ta koolipingis pidi omandama, aga ta on palju asju ise juurde õppinud.

Eesti kool peaks olema ühendav, mitte eristav ega lõhestav. See on koht, kus erinevatest peredest pärit lapsed õpivad üksteist tundma, õpivad austama erinevusi ja nägema elu selle paljudes värvikates tahkudes.

Usun, et iga laps on andekas. Vanemate ja kooli koostöös tuleb see anne esmalt leida ja seejärel välja arendada.

Ma soovin, et mõistaksime: parim, mida me rahvana ja inimestena saame oma lastele kaasa anda, on hea haridus, mitte aga raha, majad või metsad.

Hea haridus hoiab meid õigel rajal, õpetab tegema vahet jääval ja ajutisel, tõel ja valel.

Eestile annavad sära ikka tarkus ja heatahtlikkus, nutikus ja töökus. Seda kõike saame koolist, mis teebki just haridusest ja koolist Eesti kestmise tuuma.

Head uut kooliaastat meile kõigile.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema