Simson: Reformierakond kardab valimiskogu ({{commentsTotal}})

Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul tahtis Reformierakond presidendi äravalimist riigikogus, kuna kardab valimiskogu.

Kadri Simson ütles ETV saates "Foorum", et riigikogus presidendi äravalimine ei olnud lootusetu küsimus. "Riigikogus oli kohal 99 häält, 68 häält oleks olnud võimalik, aga kindlasti mitte sellisel viisil nagu Reformierakond lauale pani, et neil on kaks sobivat kandidaati, kumma neist ära valime, välistades igasuguse kõneluse teemal, et häid kandidaate on rohkem kui nende poolt sobilikud," rääkis Simson.

"Meie sattusime ka päris tugeva surve alla selleks, et riigikogus ära valida. Ma saan aru, et see on peaministrierakonna soov, sest nad tõepoolest kardavad valimiskogu," lisas ta.

Simsoni sõnul Keskerakonnale aga valimiskogu meeldib. "Meie arvame, et nad teevad Eestile hea valiku. Küsimus valimiskogust, et nad on kuidagi elust kaugel, on vastupidi - 15 aastat katkematult võimul olnud Reformierakond paistab valivat presidenti, kelle saab lennukisse panna ja ära saata, et ta ei suhestuks kuidagi valitsuse tegemistesse, et ta ei segaks valitusst siis, kui see teeb valesid otsuseid. Valimiskogu, kus on 234 kohaliku omavalitsuse esindajat, on igapäevase eluga kursis ja ma arvan, et pendel liigub sealt, kus Toomas Hendrik Ilves on olnud palju Eestist ära, ja nüüd valitakse president, kes on siin, Eestis kohapeal," rääkis Simson.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Helmen Kütt tõdes aga saates, et valimiskogus võib juhtuda sama nagu riigikogus. "Valimiskogu on laiapõhjalisem, see on hea, see on võimalus, aga päris piinlikuks läheb olukord siis, kui ka valimiskogus ei valita presidenti ära ja siis see tuleb tagasi riigikokku," märkis ta.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi hinnangul pole aga valimiskogu riigikogust paremaks tegemine siiras. "See on hädalahendus, mitteproportsionaalne, mittekodanike osalusel ja väga kohalikeks asjadeks suuresti valitud inimeste kogu, mis tuleb riigikogule appi. Aga ideaallahendus on, et riigikogu sellist abikätt ei vaja. /.../ Mina ei ütle kindlasti, et valimiskogu on hirmutav. See on kellelegi kasulikum, kellelegi ebakindlam, aga ei saa öelda, et ta on hirmutav või ebaseaduslik," rääkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Urmas Reinsalu sõnul on osade poliitikute jaoks valimiskogu riigikogust palju ebamugavam, eriti seekord, kuna neil valimistel pole põhimõttelist keskset konflikti.

"Sel puhul tuleb tunnistada, et erakondade vahetu mõju enda erakonna mandaadiga konkreetselt omavalitsusjuhtidele on suhteliselt väike. See tähendab, et on määramatus - valija läheb kabiini ja hääletab nagu ise tunneb, et on mõistlik. Poliittehnoloogilist määramatust on palju rohkem. Ma arvan, et seda tuleb käsitleda valimiskogu voorusena, mitte probleemina. Valimiskogus pole võimalik juhtida tsentraalselt või tehnoloogiliselt valimisprotsessi. Mina seda küll valimiskogule ette ei heidaks," ütles Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: