Simson: Reformierakond kardab valimiskogu ({{commentsTotal}})

Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul tahtis Reformierakond presidendi äravalimist riigikogus, kuna kardab valimiskogu.

Kadri Simson ütles ETV saates "Foorum", et riigikogus presidendi äravalimine ei olnud lootusetu küsimus. "Riigikogus oli kohal 99 häält, 68 häält oleks olnud võimalik, aga kindlasti mitte sellisel viisil nagu Reformierakond lauale pani, et neil on kaks sobivat kandidaati, kumma neist ära valime, välistades igasuguse kõneluse teemal, et häid kandidaate on rohkem kui nende poolt sobilikud," rääkis Simson.

"Meie sattusime ka päris tugeva surve alla selleks, et riigikogus ära valida. Ma saan aru, et see on peaministrierakonna soov, sest nad tõepoolest kardavad valimiskogu," lisas ta.

Simsoni sõnul Keskerakonnale aga valimiskogu meeldib. "Meie arvame, et nad teevad Eestile hea valiku. Küsimus valimiskogust, et nad on kuidagi elust kaugel, on vastupidi - 15 aastat katkematult võimul olnud Reformierakond paistab valivat presidenti, kelle saab lennukisse panna ja ära saata, et ta ei suhestuks kuidagi valitsuse tegemistesse, et ta ei segaks valitusst siis, kui see teeb valesid otsuseid. Valimiskogu, kus on 234 kohaliku omavalitsuse esindajat, on igapäevase eluga kursis ja ma arvan, et pendel liigub sealt, kus Toomas Hendrik Ilves on olnud palju Eestist ära, ja nüüd valitakse president, kes on siin, Eestis kohapeal," rääkis Simson.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Helmen Kütt tõdes aga saates, et valimiskogus võib juhtuda sama nagu riigikogus. "Valimiskogu on laiapõhjalisem, see on hea, see on võimalus, aga päris piinlikuks läheb olukord siis, kui ka valimiskogus ei valita presidenti ära ja siis see tuleb tagasi riigikokku," märkis ta.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi hinnangul pole aga valimiskogu riigikogust paremaks tegemine siiras. "See on hädalahendus, mitteproportsionaalne, mittekodanike osalusel ja väga kohalikeks asjadeks suuresti valitud inimeste kogu, mis tuleb riigikogule appi. Aga ideaallahendus on, et riigikogu sellist abikätt ei vaja. /.../ Mina ei ütle kindlasti, et valimiskogu on hirmutav. See on kellelegi kasulikum, kellelegi ebakindlam, aga ei saa öelda, et ta on hirmutav või ebaseaduslik," rääkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Urmas Reinsalu sõnul on osade poliitikute jaoks valimiskogu riigikogust palju ebamugavam, eriti seekord, kuna neil valimistel pole põhimõttelist keskset konflikti.

"Sel puhul tuleb tunnistada, et erakondade vahetu mõju enda erakonna mandaadiga konkreetselt omavalitsusjuhtidele on suhteliselt väike. See tähendab, et on määramatus - valija läheb kabiini ja hääletab nagu ise tunneb, et on mõistlik. Poliittehnoloogilist määramatust on palju rohkem. Ma arvan, et seda tuleb käsitleda valimiskogu voorusena, mitte probleemina. Valimiskogus pole võimalik juhtida tsentraalselt või tehnoloogiliselt valimisprotsessi. Mina seda küll valimiskogule ette ei heidaks," ütles Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.