Leht: seadusemuudatused toovad kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat ({{commentsTotal}})

Politseiauto.
Politseiauto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1472705032000 | amCalendar}}

Põhiõiguste kaitsmiseks tehtud seadusemuudatused toovad tänasest kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat, samas anti kohtutele, prokuratuurile, advokatuurile ja kohtuekspertidele muudatusteks raha juurde, kuid politseile mitte.

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 1. septembrist võib tekkida olukord, kus sõiduki läbiotsimiseks peavad politseinikud ootama tunde, enne kui kohtult loa saavad.

Muudatused hõlmavad kaht laiemat teemat ehk läbiotsimislube hakkab prokuratuuri asemel väljastama kohus ning peale selle muutub vahistamise kord. Kui seni sai kahtlsutatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud, siis nüüd võib alaealisi kuriteo raskusastmest olenemata vahistada kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatavaid täisealisi kuni neljaks kuuks ja esimese raskusastme kuriteos kahtlustatavaid kuni kuueks kuuks ning ühtlasi tuleb vahi all hoidmise põhjendatuse kohta iga kahe kuu tagant teha kohtulik kontroll.

Igal aastal tehakse Eestis ligikaudu tuhat läbiotsimist ning kohtud andsid läbiotsimiseks umbes sada luba, ülejäänud väljastasid prokuratuur ja uurimisasutused, kuid nüüd suureneb kohtute koormus pea kümme korda.

Samas on igal aastal tuhandest läbiotsimisest üle kahesaja edasilükkamatud ehk sellised, mille puhul asi või asukoht vajab viivitamatut läbiotsimist ning seni pole kohtud pidanud valmis olema lube ööpäev läbi väljastama.

Lehe väitel tekitab lisatööd nõue vahistamistaotluse vajalikkust iga kahe kuu tagant kontrollida, mille ühe võimalusena loodetakse videokonverentsidele, kuid praegu on 14 arestimajast videosilla võimalus olemas kuues, enamasti ainult suuremates linnades.

Kuna PPA konvoeerimise jaoks lisaraha juurde ei saanud, peavad nad vajaliku kulutuse näpistama niigi kärbitud eelarvest, mis PPA arvutuse kohaselt tähendab umbes 100 000 eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur avaldas oma seisukoha veel kevadel ning 1. septembril jääb prokuratuur oma seisukoha juurde.

"Põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ta seisukohal, et kui kõik osapooled – uurimisasutus, prokuratuur, advokatuur, kohus - on valmis ööpäevaringselt panustama, siis on lootust, et muudatused hakkavad tööle.

"Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked. Prokuratuuri juhina kinnitan, et omalt poolt oleme soetanud vajalikku tehnilist varustust, suurendanud valveprokuröride arvu ning muutnud oma töökorraldust ehk teeme ka tulevikust kõike endast oleneva selleks, et vajalikud vahistamis- ja läbiotsimistaotlused jõuaks kohtusse ja tagasi uurimisasustusele kiiresti ja paindlikult," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema