Leht: seadusemuudatused toovad kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat ({{commentsTotal}})

{{1472705032000 | amCalendar}}
Politseiauto.
Politseiauto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põhiõiguste kaitsmiseks tehtud seadusemuudatused toovad tänasest kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat, samas anti kohtutele, prokuratuurile, advokatuurile ja kohtuekspertidele muudatusteks raha juurde, kuid politseile mitte.

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 1. septembrist võib tekkida olukord, kus sõiduki läbiotsimiseks peavad politseinikud ootama tunde, enne kui kohtult loa saavad.

Muudatused hõlmavad kaht laiemat teemat ehk läbiotsimislube hakkab prokuratuuri asemel väljastama kohus ning peale selle muutub vahistamise kord. Kui seni sai kahtlsutatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud, siis nüüd võib alaealisi kuriteo raskusastmest olenemata vahistada kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatavaid täisealisi kuni neljaks kuuks ja esimese raskusastme kuriteos kahtlustatavaid kuni kuueks kuuks ning ühtlasi tuleb vahi all hoidmise põhjendatuse kohta iga kahe kuu tagant teha kohtulik kontroll.

Igal aastal tehakse Eestis ligikaudu tuhat läbiotsimist ning kohtud andsid läbiotsimiseks umbes sada luba, ülejäänud väljastasid prokuratuur ja uurimisasutused, kuid nüüd suureneb kohtute koormus pea kümme korda.

Samas on igal aastal tuhandest läbiotsimisest üle kahesaja edasilükkamatud ehk sellised, mille puhul asi või asukoht vajab viivitamatut läbiotsimist ning seni pole kohtud pidanud valmis olema lube ööpäev läbi väljastama.

Lehe väitel tekitab lisatööd nõue vahistamistaotluse vajalikkust iga kahe kuu tagant kontrollida, mille ühe võimalusena loodetakse videokonverentsidele, kuid praegu on 14 arestimajast videosilla võimalus olemas kuues, enamasti ainult suuremates linnades.

Kuna PPA konvoeerimise jaoks lisaraha juurde ei saanud, peavad nad vajaliku kulutuse näpistama niigi kärbitud eelarvest, mis PPA arvutuse kohaselt tähendab umbes 100 000 eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur avaldas oma seisukoha veel kevadel ning 1. septembril jääb prokuratuur oma seisukoha juurde.

"Põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ta seisukohal, et kui kõik osapooled – uurimisasutus, prokuratuur, advokatuur, kohus - on valmis ööpäevaringselt panustama, siis on lootust, et muudatused hakkavad tööle.

"Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked. Prokuratuuri juhina kinnitan, et omalt poolt oleme soetanud vajalikku tehnilist varustust, suurendanud valveprokuröride arvu ning muutnud oma töökorraldust ehk teeme ka tulevikust kõike endast oleneva selleks, et vajalikud vahistamis- ja läbiotsimistaotlused jõuaks kohtusse ja tagasi uurimisasustusele kiiresti ja paindlikult," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: