Leht: seadusemuudatused toovad kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat ({{commentsTotal}})

Politseiauto.
Politseiauto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1472705032000 | amCalendar}}

Põhiõiguste kaitsmiseks tehtud seadusemuudatused toovad tänasest kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat, samas anti kohtutele, prokuratuurile, advokatuurile ja kohtuekspertidele muudatusteks raha juurde, kuid politseile mitte.

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 1. septembrist võib tekkida olukord, kus sõiduki läbiotsimiseks peavad politseinikud ootama tunde, enne kui kohtult loa saavad.

Muudatused hõlmavad kaht laiemat teemat ehk läbiotsimislube hakkab prokuratuuri asemel väljastama kohus ning peale selle muutub vahistamise kord. Kui seni sai kahtlsutatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud, siis nüüd võib alaealisi kuriteo raskusastmest olenemata vahistada kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatavaid täisealisi kuni neljaks kuuks ja esimese raskusastme kuriteos kahtlustatavaid kuni kuueks kuuks ning ühtlasi tuleb vahi all hoidmise põhjendatuse kohta iga kahe kuu tagant teha kohtulik kontroll.

Igal aastal tehakse Eestis ligikaudu tuhat läbiotsimist ning kohtud andsid läbiotsimiseks umbes sada luba, ülejäänud väljastasid prokuratuur ja uurimisasutused, kuid nüüd suureneb kohtute koormus pea kümme korda.

Samas on igal aastal tuhandest läbiotsimisest üle kahesaja edasilükkamatud ehk sellised, mille puhul asi või asukoht vajab viivitamatut läbiotsimist ning seni pole kohtud pidanud valmis olema lube ööpäev läbi väljastama.

Lehe väitel tekitab lisatööd nõue vahistamistaotluse vajalikkust iga kahe kuu tagant kontrollida, mille ühe võimalusena loodetakse videokonverentsidele, kuid praegu on 14 arestimajast videosilla võimalus olemas kuues, enamasti ainult suuremates linnades.

Kuna PPA konvoeerimise jaoks lisaraha juurde ei saanud, peavad nad vajaliku kulutuse näpistama niigi kärbitud eelarvest, mis PPA arvutuse kohaselt tähendab umbes 100 000 eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur avaldas oma seisukoha veel kevadel ning 1. septembril jääb prokuratuur oma seisukoha juurde.

"Põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ta seisukohal, et kui kõik osapooled – uurimisasutus, prokuratuur, advokatuur, kohus - on valmis ööpäevaringselt panustama, siis on lootust, et muudatused hakkavad tööle.

"Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked. Prokuratuuri juhina kinnitan, et omalt poolt oleme soetanud vajalikku tehnilist varustust, suurendanud valveprokuröride arvu ning muutnud oma töökorraldust ehk teeme ka tulevikust kõike endast oleneva selleks, et vajalikud vahistamis- ja läbiotsimistaotlused jõuaks kohtusse ja tagasi uurimisasustusele kiiresti ja paindlikult," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema