Taanis sai tulistamises viga kaks politseinikku, ründaja on tabatud ({{commentsTotal}})

{{1472708474000 | amCalendar}}

Taanis Kopenhaagenis asuvas poolautonoomses Christiania linnajaos tulistati kolmapäeval kaht politseinikku, politsei võttis ründaja vahi alla.

Taani politsei kirjutas Twitteri vahendusel, et üks korrakaitsja sai kuulitabamuse pähe ja teine jalga, lisaks sai haavata vähemalt üks tsiviilisik. Üks pihtasaanud politseinik on tõsise peahaavaga haiglas, teine, jalga haavata saanud politseinik ja tsiviilisik on paremas seisus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tundmatuks jääda soovinud tunnistaja kinnitas ajalehele Ekstra Bladet, et kuulis vähemalt kaheksat lasku.

Politsei käivitas Christianias pärast juhtunut suuroperatsiooni tulistaja tabamiseks ja soovitas inimestel piirkonnast eemale hoida. Taani telekanali TV2 informatsiooni kohaselt sulgesid raskelt relvastatud politseinikud kõik linnajao sissepääsud. Ühtlasi katkestati Kopenhaageni ja Rootsis asuva Malmö vaheline rongiliiklus. Kõrgendatud valmisolekus oli ka Malmö politsei.

Hiljem teatasid korrakaitsjad, et 25-aastane tulistaja võeti kinni Karstupis. Ta sai haavata ning on kriitilises seisus arstide hoole all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politsei teatel on tulistaja seotud Kopenhaageni uimastiringkondadega ja varasemast politseile tuttav.

Taani politsei on aastaid üritanud uimastitega kauplemist piirata. Justiitsminister Soren Pind nimetas juhtunut rünnakuks kõigi vastu, millele tuleb reageerida.

"Meil on tegemist tõsise kriminogeense keskkonnaga, mis ei kõhkle relva väljatõmbamisel ja tulistamisel, peame eeldama, et isegi tappa Taani politseinikku. See on täielikult vastuvõetamatu areng," rääkis Pind.

Tänaseks on politsei kinni võtnud veel kaks tulistamises kahtlustatavat.

Christiania eksisteerib alates 1971. aastast, mil rühm hipisid asus elama Kopenhaageni hüljatud sõjaväekasarmutesse. Christianias elab tuhatkond hipit, kunstnikku ning tavaühiskonnaga mittekohanenud inimest. Seal asub hulk restorane, kohvikuid, poode ja psühhedeelse väljanägemisega maju, mille selle elanikud ise on kujundanud ning mis meelitavad aastas kohale üle miljoni turisti.

Toimetaja: Marek Kuul, Karin Koppel

Allikas: ERR/BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema