Taanis sai tulistamises viga kaks politseinikku, ründaja on tabatud ({{commentsTotal}})

{{1472708474000 | amCalendar}}

Taanis Kopenhaagenis asuvas poolautonoomses Christiania linnajaos tulistati kolmapäeval kaht politseinikku, politsei võttis ründaja vahi alla.

Taani politsei kirjutas Twitteri vahendusel, et üks korrakaitsja sai kuulitabamuse pähe ja teine jalga, lisaks sai haavata vähemalt üks tsiviilisik. Üks pihtasaanud politseinik on tõsise peahaavaga haiglas, teine, jalga haavata saanud politseinik ja tsiviilisik on paremas seisus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tundmatuks jääda soovinud tunnistaja kinnitas ajalehele Ekstra Bladet, et kuulis vähemalt kaheksat lasku.

Politsei käivitas Christianias pärast juhtunut suuroperatsiooni tulistaja tabamiseks ja soovitas inimestel piirkonnast eemale hoida. Taani telekanali TV2 informatsiooni kohaselt sulgesid raskelt relvastatud politseinikud kõik linnajao sissepääsud. Ühtlasi katkestati Kopenhaageni ja Rootsis asuva Malmö vaheline rongiliiklus. Kõrgendatud valmisolekus oli ka Malmö politsei.

Hiljem teatasid korrakaitsjad, et 25-aastane tulistaja võeti kinni Karstupis. Ta sai haavata ning on kriitilises seisus arstide hoole all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politsei teatel on tulistaja seotud Kopenhaageni uimastiringkondadega ja varasemast politseile tuttav.

Taani politsei on aastaid üritanud uimastitega kauplemist piirata. Justiitsminister Soren Pind nimetas juhtunut rünnakuks kõigi vastu, millele tuleb reageerida.

"Meil on tegemist tõsise kriminogeense keskkonnaga, mis ei kõhkle relva väljatõmbamisel ja tulistamisel, peame eeldama, et isegi tappa Taani politseinikku. See on täielikult vastuvõetamatu areng," rääkis Pind.

Tänaseks on politsei kinni võtnud veel kaks tulistamises kahtlustatavat.

Christiania eksisteerib alates 1971. aastast, mil rühm hipisid asus elama Kopenhaageni hüljatud sõjaväekasarmutesse. Christianias elab tuhatkond hipit, kunstnikku ning tavaühiskonnaga mittekohanenud inimest. Seal asub hulk restorane, kohvikuid, poode ja psühhedeelse väljanägemisega maju, mille selle elanikud ise on kujundanud ning mis meelitavad aastas kohale üle miljoni turisti.

Toimetaja: Marek Kuul, Karin Koppel

Allikas: ERR/BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: