Kaja Kallas: Kallase vahetamine Kaljuranna vastu olnuks põhiseaduse vastane ({{commentsTotal}})

Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadik ja Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas ütles, et Marina Kaljurand ei peaks süüdistama Taavi Rõivast, vaid inimest, kes andis talle katteta lubaduse temast president teha. Samuti märkis ta, et riigikogust automaatselt valimiskokku edasi saanud kandidaadi asendamine teisega olnuks põhiseaduse vastane.

Kallas selgitas veel, et põhiseaduse järgi lähevad kolmandas valimistevoorus kaks enim hääli saanud kandidaati automaatselt valimiskogusse. "Selleks polekski mingit juhatuse otsust enam vaja olnud, sest neid kandidaate ei seata enam üles, vaid nad juba on üleval. Kui erakonna juhatus oleks teinud teistsuguse otsuse, oleks me pidanud seadma uue kandidaadi juba olemasoleva kandidaadi kõrvale, mis oleks automaatselt vähendanud meie juba valimiskogus oleva kandidaadi võimalusi valituks saada. See oleks lihtsalt rumal," kirjutas Kallas oma blogis.

"Isegi kui me erakonnana oleks teinud otsuse vahetada riigikogus enim hääli saanud kandidaat kellegi teise vastu, oleks see otsus põhiseadusvastane ja mitteteostatav," sõnas Kallas.

Kaljurand ei peaks süüdistama Rõivast, vaid inimest, kes lubas temast presidendi teha

"Marina Kaljurand ei peaks süüdistama mitte Taavi Rõivast, vaid seda inimest, kes talle lubaduse andis, et temast saab president või presidendikandidaat. Lubaduse, mida ta terve erakonna eest ei saanud anda. Selle lubaduse tagajärjel tekkisid Marina Kaljurannal ootused, mis on nüüd põhjustanud pettumuse. Kui me vaatame arvamusküsitlusi, siis Reformierakonna toetajate ja liikmete esimene eelistus presidendikohale on Siim Kallas. Erakonna juhatus on erakonna liikmete poolt valitud ja on seda seisukohta esindanud," selgitas Kaja Kallas.

"Siinjuures pean mainima, et kogu selle aja jooksul on mind häirinud, et Marina Kaljurand viitab pidevalt sellele, et Taavi Rõivas on süüdi, Taavi Rõivas on lubanud, Taavi Rõivas on otsustanud. Ei, Taavi Rõivas ei ole süüdi. Meie erakonnal on kollektiivne liikmete poolt valitud juhatus, kes otsustab põhikirja kohaselt selliseid asju," kirjutas Kallas.

Tagatuba on hoopis eestuba

"Ja muide, kui sellele erakonna juhatusele viidatakse kui mingile tagatoale, siis vastupidi see on erakonna eestuba. Tagatuba on ilmselt see, kes on andnud lubadusi juhatuse eest, mida neil ei olnud volitusi anda pidades ennast nii erakonna juhatusest kõrgemaks. Soovin ka märkida, et see sama erakonna juhatus kinnitas Marina Kaljuranna välisministriks kolm kuud peale valimisi ilma, et ta oleks saanud rahvalt mandaati valimistel, kus just 30 inimest, kes kuulusid meie erakonda selle mandaadi said. Siis ei kuulnud kordagi, et see oleks tagatuba, kes selle otsuse tegi," jätkas Kallas.

Kallas meenutas erakonna augusti alguse juhatuse koosolekut, kus arutati riigikogus kandidaadi ülesseadmist ja viitas, et tõepoolest üks juhatuse liige tegu sellise ettepaneku, et Kallas riigikogus ja Kaljurand valimiskogus üles seada.

"Aga see ettepanek ei läinud juhatuse otsusesse, sest oleks rumal olnud juba ette kokku leppida, et meie kandidaadil pole riigikogus mingisuguseid võimalusi. Juhatuse otsus oli väga selge, mille sõnastust me veel mitu korda üle käisime. Erakonna esimees ütles, et kui valimised riigikogus ei õnnestu, siis on meil võimalus toetada ka Marina Kaljuranda, aga kokku sai lepitud, et peale riigikogu arutame uuesti," rääkis Kallas.

Asjad jäid lahtiseks

Ta märkis, et paremad põhiseaduse tundjad küsisid seepeale kohe, et kaks parimat kandidaati lähevad ju automaatselt valimiskogusse ning kuidas partei seda võimalikku vahetust ette kujub.

"Aga oli kiire, koosolek lõppes ja asjad ei saanud lõpuni räägitud. Mis oli kindlasti viga," nentis ta.

"Tagantjärele tarkusena võib öelda, et kui me oleks selle hääletuse teinud juba augusti alguses, siis siis oleks saanud kohe teada, et Marina Kaljuranna toetajaid erakonna juhatuses on nii vähe ja kogu see jama oleks ära olnud," sõnas Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: