Kaja Kallas: Kallase vahetamine Kaljuranna vastu olnuks põhiseaduse vastane ({{commentsTotal}})

Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadik ja Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas ütles, et Marina Kaljurand ei peaks süüdistama Taavi Rõivast, vaid inimest, kes andis talle katteta lubaduse temast president teha. Samuti märkis ta, et riigikogust automaatselt valimiskokku edasi saanud kandidaadi asendamine teisega olnuks põhiseaduse vastane.

Kallas selgitas veel, et põhiseaduse järgi lähevad kolmandas valimistevoorus kaks enim hääli saanud kandidaati automaatselt valimiskogusse. "Selleks polekski mingit juhatuse otsust enam vaja olnud, sest neid kandidaate ei seata enam üles, vaid nad juba on üleval. Kui erakonna juhatus oleks teinud teistsuguse otsuse, oleks me pidanud seadma uue kandidaadi juba olemasoleva kandidaadi kõrvale, mis oleks automaatselt vähendanud meie juba valimiskogus oleva kandidaadi võimalusi valituks saada. See oleks lihtsalt rumal," kirjutas Kallas oma blogis.

"Isegi kui me erakonnana oleks teinud otsuse vahetada riigikogus enim hääli saanud kandidaat kellegi teise vastu, oleks see otsus põhiseadusvastane ja mitteteostatav," sõnas Kallas.

Kaljurand ei peaks süüdistama Rõivast, vaid inimest, kes lubas temast presidendi teha

"Marina Kaljurand ei peaks süüdistama mitte Taavi Rõivast, vaid seda inimest, kes talle lubaduse andis, et temast saab president või presidendikandidaat. Lubaduse, mida ta terve erakonna eest ei saanud anda. Selle lubaduse tagajärjel tekkisid Marina Kaljurannal ootused, mis on nüüd põhjustanud pettumuse. Kui me vaatame arvamusküsitlusi, siis Reformierakonna toetajate ja liikmete esimene eelistus presidendikohale on Siim Kallas. Erakonna juhatus on erakonna liikmete poolt valitud ja on seda seisukohta esindanud," selgitas Kaja Kallas.

"Siinjuures pean mainima, et kogu selle aja jooksul on mind häirinud, et Marina Kaljurand viitab pidevalt sellele, et Taavi Rõivas on süüdi, Taavi Rõivas on lubanud, Taavi Rõivas on otsustanud. Ei, Taavi Rõivas ei ole süüdi. Meie erakonnal on kollektiivne liikmete poolt valitud juhatus, kes otsustab põhikirja kohaselt selliseid asju," kirjutas Kallas.

Tagatuba on hoopis eestuba

"Ja muide, kui sellele erakonna juhatusele viidatakse kui mingile tagatoale, siis vastupidi see on erakonna eestuba. Tagatuba on ilmselt see, kes on andnud lubadusi juhatuse eest, mida neil ei olnud volitusi anda pidades ennast nii erakonna juhatusest kõrgemaks. Soovin ka märkida, et see sama erakonna juhatus kinnitas Marina Kaljuranna välisministriks kolm kuud peale valimisi ilma, et ta oleks saanud rahvalt mandaati valimistel, kus just 30 inimest, kes kuulusid meie erakonda selle mandaadi said. Siis ei kuulnud kordagi, et see oleks tagatuba, kes selle otsuse tegi," jätkas Kallas.

Kallas meenutas erakonna augusti alguse juhatuse koosolekut, kus arutati riigikogus kandidaadi ülesseadmist ja viitas, et tõepoolest üks juhatuse liige tegu sellise ettepaneku, et Kallas riigikogus ja Kaljurand valimiskogus üles seada.

"Aga see ettepanek ei läinud juhatuse otsusesse, sest oleks rumal olnud juba ette kokku leppida, et meie kandidaadil pole riigikogus mingisuguseid võimalusi. Juhatuse otsus oli väga selge, mille sõnastust me veel mitu korda üle käisime. Erakonna esimees ütles, et kui valimised riigikogus ei õnnestu, siis on meil võimalus toetada ka Marina Kaljuranda, aga kokku sai lepitud, et peale riigikogu arutame uuesti," rääkis Kallas.

Asjad jäid lahtiseks

Ta märkis, et paremad põhiseaduse tundjad küsisid seepeale kohe, et kaks parimat kandidaati lähevad ju automaatselt valimiskogusse ning kuidas partei seda võimalikku vahetust ette kujub.

"Aga oli kiire, koosolek lõppes ja asjad ei saanud lõpuni räägitud. Mis oli kindlasti viga," nentis ta.

"Tagantjärele tarkusena võib öelda, et kui me oleks selle hääletuse teinud juba augusti alguses, siis siis oleks saanud kohe teada, et Marina Kaljuranna toetajaid erakonna juhatuses on nii vähe ja kogu see jama oleks ära olnud," sõnas Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema