Volikogud valivad valijamehed ühtse korra alusel ({{commentsTotal}})

Valimiskogu on kokku kutsutud 24. septembriks Estoniasse.
Valimiskogu on kokku kutsutud 24. septembriks Estoniasse. Autor/allikas: PM/Scanpix

Valimiskomisjon saatis teatised kohalike omavalitsuste volikogudele, milles selgitab valimiskogu liikmete valimise korda.

Viimati selgus presidenti valimiskogus 2006. aastal. Siis toimus see omavalitsuste enda määratud reeglite alusel, mis näiteks toona lõid opositsiooni hinnangul eelise Tallinnas võimul olevale Keskerakonnale.

Vastavalt vabariigi presidendi valimise seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele valib volikogu oma esindajad salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega ja selle tulemused vormistatakse volikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimine toimub volikogu istungil üles seatud kandidaatide seast ühes hääletusvoorus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.

Kui kandidaatidele antud häälte arvu võrdsuse tõttu ei osutu kõik volikogu esindajad valituks, heidetakse võrdselt hääli kogunud kandidaatide vahel liisku.

Liisuheitmiseks soovitab valimiskomisjon korda, mis kehtib riigikogu esimehe valimisteks. Kandidaatide nimed kantakse sedelitele, mis asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Ümbrikud pannakse hääletamiskasti. Liisutõmbaja võtab hääletamiskastist ümbriku, avab selle ja loeb ette kandidaadi nime.

Seekord 335-liikmeline valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ning kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kokku on lähtuvalt omavalitsuste arvust valimiskogus 335 liiget, kes tuleb valida hiljemalt 17. septembriks. Valimiskogu tuleb kokku 24. septembril.

Tallinna valijameeste arv on 10, Tartul neli. Kaks valijameest tuleb valida Kohtla-Järvel, Narvas, Rakveres, Pärnus, Kuressaares Viljandis ja Võrus ning Rae ja Viimsi vallas. Teiste omavalitsuste volikogudel on üks valijamees.

Tallinna linnavolikogu järgmine istung tuleb kokku 8. septembril ja eeldatavasti valib siis ka valijamehed.

Toimetaja: Indrek Kuus



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: