Mari Järvelaid: raha ja tervis ({{commentsTotal}})

Ülekaaluliste inimeste arv on viimase 40 aastaga hüppeliselt kasvanud.
Ülekaaluliste inimeste arv on viimase 40 aastaga hüppeliselt kasvanud. Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Kuivõrd Eestis langetatud poliitilised otsused ei ole olnud – ega ole – tervisehädasid ennetava iseloomuga, ongi tagajärgede likvideerimise kulud kõrged. Selles haigekassat süüdistada saab vaid pimekurt. See on ahel, mis on ehitatud pika aja jooksul erinevate otsustajate poolt, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

Tõdemuse, et harjumuse ahel on liiga nõrk, et seda tunda enne, kui ta on liiga tugev selleks, et teda purustada, on kirja pannud inglise kirjanik Samuel Johnson juba 18. sajandil. See ahela tugevuse tekkimise reegel meenus, kui kuulsin uudist haigekassa 33 miljoni euro suurusest ülekulust, milles nagu oleks süüdi üks mees.

Jäi mulje, et asutuse juhi väljavahetamisega saab küsimuse päevakorrast maha. Nii on tavaks. Tõhus viis probleemide lahendamiseks on teha keegi ainuisikuliselt süüdlaseks. Stalinlik põhimõte „pole inimest, pole probleemi“.

Kas haigekassa ülekulu 33 miljonit on suur või väike raha? Kui jagada elanike arvuga, siis tuleb tervise lisakuluks umbes 25 eurot hinge kohta. Polegi nagu palju. Seda enam, et haigekassa rahastada on valdavalt tagajärgede likvideerimine, mille tekkes haigekassal endal on olematu roll. Raha, mis on kulunud tervisekahjude likvideerimisele ja leevendamisele, peegeldab tegelikku elu. Ja sellesse kulude arvesse pole läinud need juhud, kus inimene arsti juurde ei jõudnudki, enne sai eluvaim otsa.

Tervishädad, mida tuleb aidata parandada, tekivad aga teatavasti hoopis mujal ja muudel asjaoludel kui haigekassas. Siin on pikaajalise mõjuga riigimeeste otsused, mis korraldavad inimeste eluviisi ja ka omavahelisi suhteid.

Võtame näiteks laste ülekaalulisuse, mille üle palju kurdetakse. See pole ju midagi muud kui söögist saadud energia ja kehalise koormuse tasakaalu puudumine. Kuid vähene kehaline koormus lapsena annab hõredad luud, viletsa südame-veresoonkonna toimimise, edaspidi lisaks ka kõrgema riski teatud kasvajate tekkeks, seega suurema koormuse haigekassa eelarvele.

Meenub Portos konverentsil olles kogetud vaade hotelliaknast jalgpalliväljakule, mis oli varavalgest pimedani kogu aeg mängijatega kaetud, ka siis, kui vihma sadas. Või hiljuti läbi Austraalia sõites – iga kooli juures staadion, mis oli samuti lapsi täis. Lisaks staadionid-ujulad-mänguväljakud täiskasvanutele. Sõudeklubide rivi Melbourni südalinnas ja jõgi täis paate, kus sõudmist harjutasid koolilapsed. Nimelt on sõudmine seal õppekava osa.

Eestist meenuvad kehalise kasvatuse tundide vähendamine ja lisamaks tööandjale töötaja sportimise eest tasumisel.

Riigid, kus on mõistetud, et ainult tervisehädade ennetamine annab võimaluse kulude vähendamiseks tervishoius, on juurutanud toimiva töötervishoiu süsteemi. Näide. Austraalias Victoria osariigis juhtus paar nädalat tagasi surmaga lõppenud tööõnnetus 65-aastase kraanajuhiga. Eelmine surmalõppega tööõnnetus selles üle 4 miljoni elanikuga piirkonnas oli aset leidnud 2012. aastal. Nüüd juhtunu andis palju kõneainet, et leida põhjus ja ennetada sarnase õnnetuse kordumine tulevikus.

Või siis naabrid soomlased, kelle juures ei ole töötervishoid mitte teatud aja tagant pro forma tervisekontroll, vaid igapäevane vajaduspõhine toimimine tööealise tervise hoidmisel. Sellega antakse võimalus elada kauem tervena ehk kokkuvõttes vähendada koormust tervishoiule. On ju kõige kulutõhusam, et inimene läheb enne pensionile, kui ta tervis üles ütleb. Meie tervisestatistika näitab, et kui lähtuda sellest teadmisest, tuleks inimesed pensionile lubada juba varastes 50ndates aastates. Mehed seejuures varem kui naised.

Kuivõrd meil langetatud poliitilised otsused on olnud – ja on – teistpidised, siis (kopeerides nende riikide otsuseid, kus tervena elatud eluaastaid on inimestele antud oluliselt rohkem kui meil) ongi tagajärgede likvideerimise kulud kõrged. Selles haigekassat süüdistada saab vaid pimekurt. See on ahel, mis on ehitatud pika aja jooksul erinevate otsustajate poolt.

Eesti inimeste tervisenäitajate oluliseks paranemiseks on vaja sisulisi, tervisehäirete põhjusi mõjutavaid muutusi. Paraku on selle põhjuslikkuse, mis toimumata jääb (ehk mittehaigestumise) nägemine suurem intellektuaalne pingutus. Võiks öelda, et vajalik on terve talupojamõistus, mis oskab vaadata põlvkondi ette, ega lähtu hetkeemotsioonist. Ning need otsused peavad olema inimestele arusaadavad ja meie igapäevast elukoormat toetavad.

Siiski on meie inimeste kõige enam tervist rikkuv tegur aga vaesus. Koonerdamisega vaesusest ei pääse. Pidev püksirihma pingutamine tekitab kindlalt tervishäire, olgu siis kehalise või vaimse või mõlemad korraga. Kokkuvõttes suurendab riiklik koonerdamine vaesust veelgi ning annab lisaks alaväärsustunde, mis omakorda suurendab vaid tervishädade tekke riski ning kulusid süsteemile.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: