Mürk-Dubout: lennujaama suurim väljakutse on eesistumiseks valmisolek ({{commentsTotal}})

Piret Mürk-Dubout
Piret Mürk-Dubout Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Augusti lõpus Tallinna Lennujaama uue juhina tööd alustanud Piret Mürk-Dubout ütles, et praegu on lennujaama suurim väljakutse tagada oluliste renoveerimistööde valmimine ajaks, mil algab Eesti Euroopa Liidu eesistumine.

"Tallinna Lennujaam tagab kindlasti eesistumise ajaks valmisoleku ja läbilaskevõime. Praegu on lihtsalt põhiküsimus, missuguste lennujaama projektide ehitust tuleb kiirendada ja missuguseid projekte annaks kas katkestada või edasi lükata," rääkis Mürk BNS-ile.

Mürk tõi kolme kõige tähtsama projektina välja lennuraja laiendamise, reisiterminali lõunatiiva rekonstrueerimise ja parkimismaja ehitamise. "Need asjad peavad valmis olema. Lisaks on oluline tagada infra ja logistika valmisolek, sealhulgas lennujaama trammitee, mille eest hoolitseb Tallinna linn."

Küsimuse peale, missuguste lennujaama suurarendustega võib oodata, vastas Mürk, et selle väljaselgitamisega lennujaam praegu tegelebki. "Täpsemalt saame sellest rääkida järgmise kuu jooksul."

Uus juht rääkis, et praegu on veel vara küsida tema visiooni ja pikaajalisema strateegia kohta lennujaama juhina, kuna töö põhirõhk läheb esialgu eesistumiseks valmistumise ja suurte investeeringuprojektide läbiviimise peale. "Samal ajal tegeleme igapäevaselt oma põhilise äritegevusega ehk reisijate teenindamisega," lisas ta.

Aastatel 2016-2022 on Tallinna Lennujaamal kavas teha kokku investeeringuid 127,4 miljoni euro ulatuses, millest 2016. aastal investeeritakse 40,8 miljonit eurot.

Tänavu mais algasid suuremahulised lennuliiklusala laiendus- ning rekonstrueerimistööd. Töödega kaasnevad piirangud eelkõige öisele lennutegevusele, 2016. ja 2017. aastate kevad-suvi-sügis perioodidel on lennuväli lennuliiklusele ajavahemikul kell 00:30 kuni 06:00 teatud öödel suletud. Vähenenud läbilaskevõime liialt suurt mõju eesistumisele samas osutada ei tohiks.

Lisaks on suurimateks projektideks 1200-kohalise parkimismaja rajamine ning reisiterminali laiendamine julgestusala läbilaskevõime suurendamiseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema