Mürk-Dubout: lennujaama suurim väljakutse on eesistumiseks valmisolek ({{commentsTotal}})

Piret Mürk-Dubout
Piret Mürk-Dubout Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Augusti lõpus Tallinna Lennujaama uue juhina tööd alustanud Piret Mürk-Dubout ütles, et praegu on lennujaama suurim väljakutse tagada oluliste renoveerimistööde valmimine ajaks, mil algab Eesti Euroopa Liidu eesistumine.

"Tallinna Lennujaam tagab kindlasti eesistumise ajaks valmisoleku ja läbilaskevõime. Praegu on lihtsalt põhiküsimus, missuguste lennujaama projektide ehitust tuleb kiirendada ja missuguseid projekte annaks kas katkestada või edasi lükata," rääkis Mürk BNS-ile.

Mürk tõi kolme kõige tähtsama projektina välja lennuraja laiendamise, reisiterminali lõunatiiva rekonstrueerimise ja parkimismaja ehitamise. "Need asjad peavad valmis olema. Lisaks on oluline tagada infra ja logistika valmisolek, sealhulgas lennujaama trammitee, mille eest hoolitseb Tallinna linn."

Küsimuse peale, missuguste lennujaama suurarendustega võib oodata, vastas Mürk, et selle väljaselgitamisega lennujaam praegu tegelebki. "Täpsemalt saame sellest rääkida järgmise kuu jooksul."

Uus juht rääkis, et praegu on veel vara küsida tema visiooni ja pikaajalisema strateegia kohta lennujaama juhina, kuna töö põhirõhk läheb esialgu eesistumiseks valmistumise ja suurte investeeringuprojektide läbiviimise peale. "Samal ajal tegeleme igapäevaselt oma põhilise äritegevusega ehk reisijate teenindamisega," lisas ta.

Aastatel 2016-2022 on Tallinna Lennujaamal kavas teha kokku investeeringuid 127,4 miljoni euro ulatuses, millest 2016. aastal investeeritakse 40,8 miljonit eurot.

Tänavu mais algasid suuremahulised lennuliiklusala laiendus- ning rekonstrueerimistööd. Töödega kaasnevad piirangud eelkõige öisele lennutegevusele, 2016. ja 2017. aastate kevad-suvi-sügis perioodidel on lennuväli lennuliiklusele ajavahemikul kell 00:30 kuni 06:00 teatud öödel suletud. Vähenenud läbilaskevõime liialt suurt mõju eesistumisele samas osutada ei tohiks.

Lisaks on suurimateks projektideks 1200-kohalise parkimismaja rajamine ning reisiterminali laiendamine julgestusala läbilaskevõime suurendamiseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: