Maarja Vaino: Eesti kool ja eesti keel ({{commentsTotal}})

Kool ei peaks andma ainult funktsionaalseid oskusi, vaid pakkuma jalgealust ka rahvuslikule identiteedile, leiab Tammsaarte muuseumi juhataja Maarja Vaino oma arvamusloos.

Esimesel septembril, teadmistepäeval, tasub meenutada tarku inimesi. Seepärast alustan ühe Tammsaare tsitaadiga aastast 1934.

Tammsaare kirjutab: „Meie kool on jällegi ühe reformi võrra vanem. Aga kas ka parem? Selles osas lähevad nähtavasti arvamused lahku. Lehtede järele otsustades liigutab meeli [---] õppeviis: pearõhk olevat õpetamisel, mitte õppimisel. [---] Nõnda siis ka võib pahatihti sündida, et laps lõpetab keskkooli või ülikooligi mingisuguse magistrina, aga ometi on ta emakeeleoskus üpris puudulik.“

Mind on viimasel ajal – kuigi see viimane aeg on tegelikult juba õige pikk – vaevanud ja häirinud arusaamine, et eestlaste (eriti noorte eestlaste) emakeeleoskus on „üpris puudulik“. See vaatab vastu nii e-kirjadest kui ka suulisest kõnest, pikematest artiklitest rääkimata – lonkavad nii grammatika ja interpunktsioon kui ka sõnavara ning süntaks.

Vahel näib, et õigesti kirjutada isegi osataks, aga ei viitsita. Et küsimus ei olegi niivõrd teadmiste puudumises, vaid rohkem ükskõiksuses nende teadmiste suhtes.

Ning siis tekib küsimus, miks ei tule meie koolidest noori täiskasvanuid, kes väärtustaksid oma emakeelt. Kes hindaksid lisaks ka veel palju muud rahvuskultuurile olulist. Oli hirmutav vaadata videot noortest, kelle käest 20. augustil küsiti, mis päevaga on tegu ning kes seda ei teadnud. Ometi olid nad kõik käinud eesti koolis!

Kas ei ole nii, et eesti kooli üks eesmärkidest (selle kõrval, et anda lastele arvutamis- ja lugemisoskus) on Eesti kodanike uute põlvkondade harimine eestimeelses vaimus? Kool ei peaks andma ainult funktsionaalseid oskusi, vaid pakkuma jalgealust ka rahvuslikule identiteedile. Eriti praeguses segases ja ebakindlas maailmas.

Vaadates näiteks seda, kuidas õpetatakse lapsi Londoni algklassides, ei jää kahtlust, et ennekõike rõhutakse seal inglise identiteedi omandamisele. Ja seda ilma igasuguse valehäbita. On selge, et rahvusliku ajaloo ja kultuuriga tegelemine on seal põhiteema.

Üks tähtsamatest meie identiteediruumi osadest on aga just keel. Emakeele ja teiste humanitaarainete õpetamise kaudu toimub kõige vahetumalt väärtuskasvatus. Emakeelega peame olema võimelised kirjeldama tervet maailma meie ümber. Keele valdamine teeb inimesest ühiskonna liikme ja annab võtme ka nn sotsiaalse sidususe toimimiseks.

Katrin Kalamees-Ruubel on oma hiljutises doktoritöös välja toonud masendava tõsiasja, et aastatel 1986-2010 on üldhariduskoolis eesti keele tundide arv vähenenud 495 tunni võrra. Teiste sõnadega: kui varem oli emakeele ja kirjanduse tunde nädalas 12, siis praegu on neid 6.

Ta toob esile ka selle, et õppijad õpivad eesti keelt kui õppeainet, mitte kui oma ainulaadset emakeelt. Seetõttu muutub emakeele mõiste sisu ähmaseks ning mis kõige hullem – õppekavade koostajate meelest võikski eesti keelt õpetada võõrkeeltega samadel alustel.

Seda kõike silmas pidades jääb mulje, et haridussüsteem mitte üksnes ei ole loid rahvusliku identiteedi harimisel, vaid on häälestatud selle suhtes ükskõikselt või isegi eemalehoidvalt.

Nii nagu 1934. aastal Tammsaarele, nii jääb ka meie ajal mõneti arusaamatuks, mida õigupoolest on eesti koolides viimastel aastatel reformitud? Ja kas suure reformimise käigus ei ole ära unustatud midagi õige olulist?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.

Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics