Prokurör küsis Assar Paulusele seitsmeaastast vangistust ({{commentsTotal}})

Assar Paulus (keskel) kohtus.
Assar Paulus (keskel) kohtus. Autor/allikas: ERR/ Hanna Samoson

Riigiprokurör Andres Ülviste nõudis allilmaliidriks nimetatud Assar Paulusele neljapäeval Harju maakohtus kokkuleppemenetluse käigus seitsmeaastast vangistust, kohus kuulutab otsuse 7. septembril.

Prokuröri sõnul on Paulus süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises, dokumendi võltsimises ning võltsitud dokumendi kasutamises ja selle eest tuleks talle kokkuleppemenetluses määrata seitsmeaastane vangistus. Sealjuures algab Pauluse karistuse kandmise aeg 2014. aasta 14. aprillil, kui mees kinni peeti. Ühtlasi tuleks Pauluselt kokkuleppe järgi konfiskeerita 20 000 eurot, mis on konfiskeerimise tagamiseks deponeeritud.

Kokku sõlmis riigiprokuratuur karistuskokkulepped 13 süüalusega. Barbarossa Investile küsis prokurör kokkuleppemenetluses 10 000 euro suurust rahalist karistust tingimisi kolmeaastase katseajaga. Ats Pärnaste karistuse pikkuseks kujuneks kokkuleppe kinnitamise korral neli aastat ja kuus kuud vangistust, Tago Voolul neli aastat ja kolm kuud vangistust ning Jaanus Kivimaal kolm aastat vangistust, millest praeguseks ajaks ärakandmata osa tuleks tal kanda tingimisi kolmeaastase katseaaga.

Capital Inkassol tuleb kokkuleppe kinnitamise korral kanda 30 000 euro suurune rahaline karistus tingimis kolmeaastase katseajaga. German Svetšnikovi ootab kolm aastat ja üheksa kuud vangistust, Rünno Kristjuhanit kolm aastat vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga ning Virgo Raudsepal tuleb koos varasema süüteo eest määratud karistusega kanda 10 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus.

Sivart Saarmanni osas leppis prokurör süüalusega kokku kolmeaastase vangistuse, Erik Meieriga kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, Gennadi Starodubtseviga kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse ning Ragnar Toomiga kolmekuulise tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga.

Ühtlasi konfiskeerib kohus kokkuleppe kinnitamisel süüalustelt mitu autot, ehteid, mündikogu, relvi, märgikogu ja muid esemeid.

Kohtualused kinnitasid neljapäeval Harju maakohtus, et on riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppes sätestatuga nõus.

Harju maakohus hakkas mullu 10. juunil arutama mahukat kriminaalasja, milles süüdistatakse kolme meest, nende hulgas Assar Paulust kuritegeliku ühenduse juhtimises ja 18 meest ning ühte naist kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kokku on süüdistuse saanud 26 inimest ja kaks ettevõtet.

Süüdistuse kohaselt juhtis Assar Paulus alates 2006. aasta algusest püsiva ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil nii narkokuritegude ja väljapressimiste kui ka majandusalaste ning isikuvastaste kuritegude toimepanemisele.

Süüdistuse kohaselt andis Paulus vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele erinevaid korraldusi, ülesandeid ja käitumisjuhiseid kuritegude organiseerimise, toimepanemise ja selle tulemusena saadud varalise kasu jaotamise kohta. Kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimine ja kuritegeliku ühenduse allstruktuurid jagunesid vastavalt territoriaalsele jaotusele. Süüdistuse kohaselt kasutas Paulus oma tegevuse näiliselt legaalsena hoidmiseks ka ettevõtteid.

Riigiprokurör Kati Reitsaku sõnul oli süüdistuse kohaselt tegemist väga laiaulatusliku ja püsiva kuritegeliku ühendusega. "Selle näiteks on kasvõi asjaolu, et kuritegeliku ühenduse liikmed pidid tegema sissemakseid ühistesse vahenditesse, millest kasutati raha omakorda kuritegeliku ühenduse probleemide lahendamiseks ja kinnipidamisasutusse sattunud ühenduse liikmete rahaliseks toetamiseks ning nende õigusabikulude katteks. Sellise tegevuse eesmärgiks oli hoida ühenduse heaolu nimel kuritegusid toime pannud inimesi ühendusele lojaalsena, mis omakorda kindlustas ühenduse püsivuse," selgitas riigiprokurör.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ja Lõuna prefektuur ning juhtis riigiprokuratuur koos Lõuna ringkonnaprokuratuuriga.

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema