Järelevalvekomisjon kahtlustab Keskerakonda ja Pettaid varjatud annetustes ({{commentsTotal}})

Kaarel Tarand
Kaarel Tarand Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on algatanud haldusmenetluse, et välja selgitada, kas Keskerakonna ja reklaamiärimees Paavo Pettai vahel on toimunud ebaseaduslike annetustena käsitletavaid rahalisi tehinguid.

"Keskerakonna ja Pettai suhted on olnud püsivad ja segased juba aastaid," ütles komisjoni esimees Kaarel Tarand neljapäeval ERR-ile. "Pidevalt ollakse sadade tuhandete kroonide kaupa võlgu."

ERJK viimasel koosolekul püüti selguselt saada, miks Keskerakond müüs neile 2010. aastal pärandusena annetatud maja 2011. aastal Paavo Pettaile hinnaga 250 000 eurot, mille kohta viimane samal päeval edasimüügiks eellepingu sõlmis ja seda hinnaga 32 000 eurot.

Pettai suhtes algatas maksu- ja tolliamet (MTA) deklareerimata tulu kohta maksumenetluse. Ringkonnakohtu lahendis on märgitud, et hiljem muudeti maja müügi eellepingut ja Pettai väitel müüs ta maja 200 000 euroga. Kohtuotsusest nähtub, et müügitehing toimus reaalselt hinnaga 30 000 ja ülejäänud osas ehk 170 000 eurot, oli müügihind fiktiivne.

Eelnevast tulenevalt on komisjonil alust arvata, et antud tehinguga võis toimuda erakonna varjatud rahastamine, kuna erakond maksis turuhinnas 30 000 eurot maksva asja eest ligi kaheksakordset hinda. ERKJ on küsis MTA-lt uurimisel kogutud tõendeid.

Komisjon on protokollinud, et neil on seoses Keskerakonna tavatult suure sularaha käibe ja selle segase kajastamisega raamatupidamises aastatel 2014-2015 tekkinud kahtlus teadmata päritoluga raha kasutamisest. Lisaks muude tõendite kogumisele tellis komisjon Keskerakonna sularahaarvestuse tõepärasuses veendumiseks erakorralise auditi.

Neljapäeval tuli avalikuks, et Keskerakond on leidnud paberi, kus 2014. aastal andis erakond toonase peasekretäri Priit Toobali isikus garantiikirja Pettai firmale, et kui sellel on raskusi maksetega, siis erakond aitab. Garantiikirja mahuks on 450 000 eurot. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ja umbes pooled juhatuse liikmed kutsusid seetõttu 5. septembriks kokku erakorralise juhatuse istungi.

Juhatuse istungil tahetakse arutada, kas garantiikiri on õigustühine või mitte. "Meie arvates on see suure tõenäosusega õigustühine," ütles Karilaid.

Toimetaja: Indrek Kuus



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: