Saksamaa kohalikel valimistel domineerib pagulasteema ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel.
Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel. Autor: AFP/Scanpix

Ehkki Kirde-Saksamaa tänavatel näeb põgenikke harva, hõljub selle teema vari tugevalt pühapäevaste kohalike valimiste kohal, eriti aga populistliku immigratsioonivastase partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) kogunemistel.

"Kui tahame tunda, et oleme jätkuvalt Saksamaal, peame välja saatma stoppsignaali," hüüdis AfD kandidaat Lars Löwe kampaaniaüritusel 42 000 elanikuga Wismaris, vahendas The Local.

Tema juttu kuulas tähelepanelikult umbes kolmsada kesk- ja vanemaealist inimest. Läheduses kogunesid ka fašismivastased aktivistid, lehvitades loosungeid kirjaga "Tere tulemast, põgenikud".

Valimistel Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal on võtmelinnadeks Rostock, Schwerin ning Stralsund, millest ühegi tänavail ei ole Saksamaale mullu saabunud põgeniketulvast eriti märke näha.

Seda põhjusel, et liidumaa võttis oma elanike arvust ja sissetulekute määrast lähtuvalt vastu vaid 25 000 varjupaigataotlejat. Neist enamik on aga juba lahkunud teistesse paikadesse, kus töö- ja õppimisvõimalused on paremad. Siiski on valimisvõitluse peateemaks just põgenikekriis.

"Inimestel on mulje, et meil siin on põgenike vastuvõtt kontrolli all, aga mujal riigis mitte," ütles vasakäärmusliku Die Linke liige Gabriele Sauerbier.

AfD alustas eurovastase parteina, kuid pärast eurobloki võlakriisist toibumist kaotas jalgealuse. Uue tugipunkti leidis partei immigratsioonivastasusest ning selle strateegiaga on neid saatnud tänavu edu juba kolme liidumaa valimistel.

Viimaste arvamusküsitluste järgi toetab AfD-d valimistel 21 protsenti, Merkeli kristlikke demokraate (CDU) 22 protsenti ja sotsiaaldemokraate (SPD) 28 protsenti valijaist.

2015. aastal saabus Saksamaale umbes miljon varjupaigataotlejat.

Toimetaja: Karin Koppel



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.