Saksamaa kohalikel valimistel domineerib pagulasteema ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel.
Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ehkki Kirde-Saksamaa tänavatel näeb põgenikke harva, hõljub selle teema vari tugevalt pühapäevaste kohalike valimiste kohal, eriti aga populistliku immigratsioonivastase partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) kogunemistel.

"Kui tahame tunda, et oleme jätkuvalt Saksamaal, peame välja saatma stoppsignaali," hüüdis AfD kandidaat Lars Löwe kampaaniaüritusel 42 000 elanikuga Wismaris, vahendas The Local.

Tema juttu kuulas tähelepanelikult umbes kolmsada kesk- ja vanemaealist inimest. Läheduses kogunesid ka fašismivastased aktivistid, lehvitades loosungeid kirjaga "Tere tulemast, põgenikud".

Valimistel Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal on võtmelinnadeks Rostock, Schwerin ning Stralsund, millest ühegi tänavail ei ole Saksamaale mullu saabunud põgeniketulvast eriti märke näha.

Seda põhjusel, et liidumaa võttis oma elanike arvust ja sissetulekute määrast lähtuvalt vastu vaid 25 000 varjupaigataotlejat. Neist enamik on aga juba lahkunud teistesse paikadesse, kus töö- ja õppimisvõimalused on paremad. Siiski on valimisvõitluse peateemaks just põgenikekriis.

"Inimestel on mulje, et meil siin on põgenike vastuvõtt kontrolli all, aga mujal riigis mitte," ütles vasakäärmusliku Die Linke liige Gabriele Sauerbier.

AfD alustas eurovastase parteina, kuid pärast eurobloki võlakriisist toibumist kaotas jalgealuse. Uue tugipunkti leidis partei immigratsioonivastasusest ning selle strateegiaga on neid saatnud tänavu edu juba kolme liidumaa valimistel.

Viimaste arvamusküsitluste järgi toetab AfD-d valimistel 21 protsenti, Merkeli kristlikke demokraate (CDU) 22 protsenti ja sotsiaaldemokraate (SPD) 28 protsenti valijaist.

2015. aastal saabus Saksamaale umbes miljon varjupaigataotlejat.

Toimetaja: Karin Koppel



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: