Saksamaa kohalikel valimistel domineerib pagulasteema ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel.
Meeleavaldajad Wismaris AfD partei valimisürituse lähistel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ehkki Kirde-Saksamaa tänavatel näeb põgenikke harva, hõljub selle teema vari tugevalt pühapäevaste kohalike valimiste kohal, eriti aga populistliku immigratsioonivastase partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) kogunemistel.

"Kui tahame tunda, et oleme jätkuvalt Saksamaal, peame välja saatma stoppsignaali," hüüdis AfD kandidaat Lars Löwe kampaaniaüritusel 42 000 elanikuga Wismaris, vahendas The Local.

Tema juttu kuulas tähelepanelikult umbes kolmsada kesk- ja vanemaealist inimest. Läheduses kogunesid ka fašismivastased aktivistid, lehvitades loosungeid kirjaga "Tere tulemast, põgenikud".

Valimistel Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal on võtmelinnadeks Rostock, Schwerin ning Stralsund, millest ühegi tänavail ei ole Saksamaale mullu saabunud põgeniketulvast eriti märke näha.

Seda põhjusel, et liidumaa võttis oma elanike arvust ja sissetulekute määrast lähtuvalt vastu vaid 25 000 varjupaigataotlejat. Neist enamik on aga juba lahkunud teistesse paikadesse, kus töö- ja õppimisvõimalused on paremad. Siiski on valimisvõitluse peateemaks just põgenikekriis.

"Inimestel on mulje, et meil siin on põgenike vastuvõtt kontrolli all, aga mujal riigis mitte," ütles vasakäärmusliku Die Linke liige Gabriele Sauerbier.

AfD alustas eurovastase parteina, kuid pärast eurobloki võlakriisist toibumist kaotas jalgealuse. Uue tugipunkti leidis partei immigratsioonivastasusest ning selle strateegiaga on neid saatnud tänavu edu juba kolme liidumaa valimistel.

Viimaste arvamusküsitluste järgi toetab AfD-d valimistel 21 protsenti, Merkeli kristlikke demokraate (CDU) 22 protsenti ja sotsiaaldemokraate (SPD) 28 protsenti valijaist.

2015. aastal saabus Saksamaale umbes miljon varjupaigataotlejat.

Toimetaja: Karin Koppel



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: