Palo praamiliiklusest: nüüd läheb paremaks ja kõik võidavad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endine majandusminister Urve Palo (SDE) ütles, et praamiliiklusega ei ole praegu midagi viga ning olukord läheb ainult paremaks. See, et liinil on kehvas tehnilises seisukorras ja vähese mahutavusega parvlaevad, on tema sõnul paratamatus.

"See, et kahe aasta jooksul on tänane operaator vahetanud oma laevad välja vanade laevade vastu, mis aeg-ajalt lähevad katki, on väiksema mahutavusega, selles küsimuses peab ikkagi otsa vaatama sellele operaatorile, miks ta nii teeb ja sellele lepingule, mille riik tegi kümme aastat tagasi selle operaatoriga," ütles Palo ERR-i portaalile.

Samas märkis ta, et tehtud otsused olid ainuõiged. Ta lisas, et praamiliiklus toimib ja läheb ainult paremaks.

"Kui ei ole õigeks ajaks uusi laevu, siis nad rendivad mõneks ajaks varulaevu. See on okei. Tähtis on, et teenus jätkub. See asi läheb ainult paremaks. Aasta-kahe pärast vaatame sellele tagasi ja mõtleme kõik, et jumal tänatud, et see nii on. Ja enam ei räägita juttu, et riik ostab erasektorist ülikallist teenust ilma konkurentsita," lisas ta.

"Mis puudutab hilinemist, siis seda võib juhtuda kõigil. See on ka osa äritegevusest, vahest asjad ei jookse nii plaanijärgselt, aga need tuleb ära lahendada," arvas ta.

Ajakirjaniku tõstatatud probleemile, et liiga tihti on parvlaevad rikkis ja tekivad hiigeljärjekorrad, mis praamiliiklust halvab, vastas Palo järgmiselt: "Praamiliiklus käib graafiku alusel nii, nagu ta on kogu aeg käinud ja jätkub 1. oktoobrist. Kust te näete, et praamiliiklus on halvatud? /.../ Järjekorrad on suviselt olnud ju alati."

Palo oli siiski nõus, et suvised pikad järjekorrad ei peaks olema normaalne nähtus. "Muidugi ei peaks olema. Ja sellepärast tulevadki uued parvlaevad, mis on mõnevõrra suurema mahutavusega," märkis ta.

Jätkuvalt tulus äri riigile

Palo rõhutas, et isegi asenduslaevade kulu arvesse võttes, on parvlaevaliikluse korraldamine Tallinna Sadamale väga kasumlik projekt.

"Kümne aasta peale oli arvestatud [kasumimarginaalina] 7,6 protsenti. See, et on vaja mõned kuud rentida varulaeva ja siis ühte pikemaks, tõmbab seda kasumlikkust alla 0,2 protsenti. Võite ette kujutada, kui palju miljoneid Tallinna Sadam selle opereerimisteenusega teenib kümne aasta jooksul," märkis endine majandusminister.

Palo rõhutas, et riigi seisukohast täidab Tallinna Sadam jätkuvalt lepingut ja riik saab endiselt üle 60 miljoni euro odavamalt kümne aasta jooksul opereerimisteenust. Lisaks teenib Tallinna Sadam selle pealt kasumit, mis on ka riigi ja maksumaksja raha. "Igal juhul on tegu kasumliku projektiga."

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema