Palo praamiliiklusest: nüüd läheb paremaks ja kõik võidavad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endine majandusminister Urve Palo (SDE) ütles, et praamiliiklusega ei ole praegu midagi viga ning olukord läheb ainult paremaks. See, et liinil on kehvas tehnilises seisukorras ja vähese mahutavusega parvlaevad, on tema sõnul paratamatus.

"See, et kahe aasta jooksul on tänane operaator vahetanud oma laevad välja vanade laevade vastu, mis aeg-ajalt lähevad katki, on väiksema mahutavusega, selles küsimuses peab ikkagi otsa vaatama sellele operaatorile, miks ta nii teeb ja sellele lepingule, mille riik tegi kümme aastat tagasi selle operaatoriga," ütles Palo ERR-i portaalile.

Samas märkis ta, et tehtud otsused olid ainuõiged. Ta lisas, et praamiliiklus toimib ja läheb ainult paremaks.

"Kui ei ole õigeks ajaks uusi laevu, siis nad rendivad mõneks ajaks varulaevu. See on okei. Tähtis on, et teenus jätkub. See asi läheb ainult paremaks. Aasta-kahe pärast vaatame sellele tagasi ja mõtleme kõik, et jumal tänatud, et see nii on. Ja enam ei räägita juttu, et riik ostab erasektorist ülikallist teenust ilma konkurentsita," lisas ta.

"Mis puudutab hilinemist, siis seda võib juhtuda kõigil. See on ka osa äritegevusest, vahest asjad ei jookse nii plaanijärgselt, aga need tuleb ära lahendada," arvas ta.

Ajakirjaniku tõstatatud probleemile, et liiga tihti on parvlaevad rikkis ja tekivad hiigeljärjekorrad, mis praamiliiklust halvab, vastas Palo järgmiselt: "Praamiliiklus käib graafiku alusel nii, nagu ta on kogu aeg käinud ja jätkub 1. oktoobrist. Kust te näete, et praamiliiklus on halvatud? /.../ Järjekorrad on suviselt olnud ju alati."

Palo oli siiski nõus, et suvised pikad järjekorrad ei peaks olema normaalne nähtus. "Muidugi ei peaks olema. Ja sellepärast tulevadki uued parvlaevad, mis on mõnevõrra suurema mahutavusega," märkis ta.

Jätkuvalt tulus äri riigile

Palo rõhutas, et isegi asenduslaevade kulu arvesse võttes, on parvlaevaliikluse korraldamine Tallinna Sadamale väga kasumlik projekt.

"Kümne aasta peale oli arvestatud [kasumimarginaalina] 7,6 protsenti. See, et on vaja mõned kuud rentida varulaeva ja siis ühte pikemaks, tõmbab seda kasumlikkust alla 0,2 protsenti. Võite ette kujutada, kui palju miljoneid Tallinna Sadam selle opereerimisteenusega teenib kümne aasta jooksul," märkis endine majandusminister.

Palo rõhutas, et riigi seisukohast täidab Tallinna Sadam jätkuvalt lepingut ja riik saab endiselt üle 60 miljoni euro odavamalt kümne aasta jooksul opereerimisteenust. Lisaks teenib Tallinna Sadam selle pealt kasumit, mis on ka riigi ja maksumaksja raha. "Igal juhul on tegu kasumliku projektiga."

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: