Galerii: algas kooliaasta ({{commentsTotal}})

{{1472735228000 | amCalendar}}

ERR.ee jäädvustas piduliku 1. septembri Kuristiku Gümnaasiumis, Tallinna 21. Koolis, Prantsuse Lütseumis, Pelgulinna Gümnaasiumis, Lilleküla Gümnaasiumis ja Rocca Al Mare Koolis.

Kokku asub prognoosi järgi alanud õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima 143 550 õpilast, eelmisel aastal oli see arv üle 140 000, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Enamik sellest kasvust on koondunud suuremate linnade ja ka Tallinna lähiümbruses olevate omavalitsuste juurde. Mujal jätkab õpilaste arv kahanemist või stabiliseerub.

Prognoosi järgi jätkab õpilaste arv kasvamist umbes seitse aastat.

Kooliteed alustas päris algusest tänavu umbes 15 670 õpilast, mis on umbes 200 esimesse klassi astujat rohkem kui möödunud õppeaastal.

Kutseõppes õppijate arvu kasvamist prognoositakse sajakonna noore võrra, ulatudes 25 000 nooreni.

Õpetajate arv on jätkuvalt oluliselt suurem kui ametikohtade arv, mistõttu märkimisväärselt suur osa õpetajatest töötab osalise koormusega. Eelmisel õppeaastal oli näiteks üldhariduskoolide õpetajate arv 14 409, kuid samas oli ametikohtade arv 11 820.

Üliõpilaste arv prognooside kohaselt väheneb jätkuvalt, kuid lõplikud vastuvõtunumbrid selguvad oktoobris, kui kõik üliõpilased on immatrikuleeritud.



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: