Atonen praamiliiklusest: eraettevõtja ahnus koormas aastaid maksumaksjaid ({{commentsTotal}})

Endine majandusminister Meelis Atonen ütles, et praamiliiklus ehk riiklik infrastruktuur oli varem eraettevõtja käes, kelle ahnus koormas aastaid Eesti maksumaksjaid.

Kuna suursaarte ja mandri vahele sõitma tellitud parvlaevad hilinevad, rendib Tallinna Sadam asenduslaevad seniselt vedajalt, Saaremaa Laevakompaniilt (SLK). Atoneni sõnul ei tähenda see aga, et kogu võitlus praamiliikluse ümber oleks olnud mõttetu.

"Selle võitluse põhiidee on see, et riiklik infrastruktuur oli ühel hetkel ühe eraettevõtja käes, kes oli päris ahne. Ja see ahnus aastaid koormas Eesti riigi maksumaksjaid. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks erinevad majandusministrid, saades ametisse, on ühel hetkel SLK-ga tülli läinud, sest teenust osutati nii, et ei olnud asi avalik ja teiselt poolt riigilt järjest oodati juurde raha. Aga riik ei saa olla ju pidevalt avatud rahakott. Selles valguses see, et ühel hetkel hakati sellest eraomaniku väljapressimise infrastruktuuriomandist väljapääsu otsima, oli minu arvates väga õige," rääkis Atonen.

Parvlaeva Hiiumaa prahtimine soovitust pikemaks ajaks tuleneb Atoneni sõnul sellest, et liinile sobilikke laevu turul lihtsalt saada pole.

"See veetee, mida on vaja saarte ja mandri vahel sõita, on väga eriline. Maailmas saadaolevad laevad on kõik teistsugused ja nad ei sobi sinna, kas ei sobi sadamate sildumisel või ei sobi süvis, sest meie veetee on väga madal. Seetõttu on laevade hulk piiratud," selgitas ta.

"Arvan, et põhimure on ikkagi see, mis toimus Tallinna Sadamas mõni aeg tagasi, kui juhtisid inimesed, kes tänaseks päevaks on kuritegudes kahtlustatavad, kui tegelikult asjad ei toiminud. Ja täna inimesed, kes juhivad Tallinna Sadamat, üritavad seda probleemi lahendada ja teevad kindlasti seda parimal moel," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema