Atonen praamiliiklusest: eraettevõtja ahnus koormas aastaid maksumaksjaid ({{commentsTotal}})

Endine majandusminister Meelis Atonen ütles, et praamiliiklus ehk riiklik infrastruktuur oli varem eraettevõtja käes, kelle ahnus koormas aastaid Eesti maksumaksjaid.

Kuna suursaarte ja mandri vahele sõitma tellitud parvlaevad hilinevad, rendib Tallinna Sadam asenduslaevad seniselt vedajalt, Saaremaa Laevakompaniilt (SLK). Atoneni sõnul ei tähenda see aga, et kogu võitlus praamiliikluse ümber oleks olnud mõttetu.

"Selle võitluse põhiidee on see, et riiklik infrastruktuur oli ühel hetkel ühe eraettevõtja käes, kes oli päris ahne. Ja see ahnus aastaid koormas Eesti riigi maksumaksjaid. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks erinevad majandusministrid, saades ametisse, on ühel hetkel SLK-ga tülli läinud, sest teenust osutati nii, et ei olnud asi avalik ja teiselt poolt riigilt järjest oodati juurde raha. Aga riik ei saa olla ju pidevalt avatud rahakott. Selles valguses see, et ühel hetkel hakati sellest eraomaniku väljapressimise infrastruktuuriomandist väljapääsu otsima, oli minu arvates väga õige," rääkis Atonen.

Parvlaeva Hiiumaa prahtimine soovitust pikemaks ajaks tuleneb Atoneni sõnul sellest, et liinile sobilikke laevu turul lihtsalt saada pole.

"See veetee, mida on vaja saarte ja mandri vahel sõita, on väga eriline. Maailmas saadaolevad laevad on kõik teistsugused ja nad ei sobi sinna, kas ei sobi sadamate sildumisel või ei sobi süvis, sest meie veetee on väga madal. Seetõttu on laevade hulk piiratud," selgitas ta.

"Arvan, et põhimure on ikkagi see, mis toimus Tallinna Sadamas mõni aeg tagasi, kui juhtisid inimesed, kes tänaseks päevaks on kuritegudes kahtlustatavad, kui tegelikult asjad ei toiminud. Ja täna inimesed, kes juhivad Tallinna Sadamat, üritavad seda probleemi lahendada ja teevad kindlasti seda parimal moel," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: