Parvlaeva Hiiumaa omanik ei olnud aastast lühema rendiperioodiga nõus ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadam ei tahtnud rentida parvlaeva Hiiumaa terveks aastaks, kuid valikut polnud - kuu aja pärast peab riigifirma mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse üle võtma ning ükski uutest laevadest selleks ajaks valmis ei saa, parvlaeva Hiiumaa omanik Olav Miil ei olnud aga lühema rendiperioodiga nõus.

Poolast ja Türgist tellitud neljast laevast kaks jõuavad liinile ilmselt oktoobri jooksul, kolmas novembris ning viimane alles jaanuaris. Seega pidi Tallinna Sadam leidma asenduslaevad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kokkuleppele jõuti praeguse vedajaga, kellelt renditakse kolm laeva. Kaks renditakse lühikeseks ajaks, kuid parvlaev Hiiumaa koguni aastaks. Hiiumaa aastane prahtimine maksab 17 500 eurot päevas ehk peaaegu 6,5 miljonit eurot aastas. Aasta oli aga minimaalne aeg, millega parvlaeva omanik Olav Miil nõus oli.

"See tõesti nii oli. Lühemaks perioodiks lihtsalt ei olnud soovi teda välja prahtida. Ei olnud kunagi plaanis minna väljapressimise teed. Meil on sellele laevale töö olemas ja meil oli võimalik seda aasta võrra edasi lükata. Me ju tegelikult kevadest saadik rääkisime Tallinna Sadamaga läbi. Nemad olid optimistlikumad, sest neile ju tehasest lubati kogu aeg, et laevad on õigeks ajaks valmis. Keegi ju iga päev laevu ei telli, võib-olla see optimism oli rohkem teadmatus," rääkis Miil.

"Üks osa lepingu läbirääkimistest oli perioodi pikkus ja eks teine osapool nägi seda võimalikult pikalt. Meie nägime seda lühemalt kui see lõpuks lepingusse sai, aga jälle - lepinguläbirääkimistes tullakse keskpõrandale kokku," selgitas TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar.

Kui Tallinna Sadamal enam Hiiumaad vaja ei ole, saab selle edasi rentida, kuid huvilise leidmine ei pruugi olla kerge.

"Sellises äris ei ole väga lihtne leida lühiajalisi lepinguid, sest kõik liinilepingud on pikajalised. Leida kaheks-kolmeks või kuueks kuuks lepingut on raske. Kui me ise otsisime üheks-kaheks kuuks asendajat, siis see turg ongi selline, et midagi rõõmustavat siin pole," rääkis Tallinna Sadama nõukogu esimees Aare Tark.

Laevade hilinemise tõttu pealesunnitud rendileping ning riigile makstav trahv toovad Tallinna Sadamale ilmselt enam kui viis miljonit eurot kahju. Lisaks sellele ostis Tallinna Sadam juulis seniselt vedajalt parvlaeva Regula, mille eest maksti neli miljonit. Regula jääb esialgu asenduslaevaks, hiljem varulaevaks.

"Mis puudutab hilinemist, siis sellist asja võib juhtuda igaühel. Tegu on ju väga keerulise protsessiga. Kui oleks olnud kaks ja pool aastat aega, oleks ikka võinud juhtuda. See on osa ettevõtlusest," rääkis endine majandusminister Urve Palo (SDE), kelle sõnul on Tallinna Sadama jaoks tegemist väga tulusa projektiga. "Ka siis, kui algselt on käivitamise kulud suuremad, me räägime 0,2% tulususe vähenemisest," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: