USA lisas Krediidipanga Venemaale kehtestatud sanktsioonide nimekirja ({{commentsTotal}})

{{1472750128000 | amCalendar}}
Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis.
Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

USA teatas neljapäeval Venemaale Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi annekteerimise eest kehtestatud sanktsioonide laiendamisest. Nimekirjas on ka Eesti Krediidipank.

Krediidipanga aktsiatest ligi 60 protsenti kuulub Venemaa pangale BM-Bank PJSC.

"Mõistame, et Krediidipank on nimestikus toodud, et täpsustada Vene krediidiasutuse tütarettevõtjaile juba varasemalt kehtinud sanktsiooni rakendumist," teatas finantsinspektsioon reedel BM-Bankile viidates.

Krediidipank ise teatas, et Euroopa Liidu poolt kehtestatud samalaadsed sanktsioonid Krediidipanka ei hõlma. "Krediidipanga klientide arveldusi ega panga igapäevast tegevust USA sanktsioonid ei mõjuta. Krediidipank ei ole emiteerinud ega ka ei planeeri emiteerida võlakirju USA investoritele."

"Krediidipanga finantsseisund on tugev. Juuni lõpu seisuga oli pangagrupi kuue kuu kasum üle 600 tuhande euro ja varade maht üle 280 miljoni euro," teatas pank.

Krediidipanga on hästi kapitaliseeritud

Üldiselt on nimetatud sanktsiooni kohaselt USA isikutel ja USA-s asuvatel isikutel keelatud Krediidipanka finantseerida või krediteerida üle 30 päevase tähtajaga ja teha tehinguid Krediidipanga poolt pärast sanktsiooni kehtestamist emiteeritud aktsiatega. OFAC-i selgituste kohaselt võivad USA finantsinstitutsioonid jätkata korrespondentsuhteid sanktsiooniga hõlmatud isikutega tingimusel, et nad ei finantseeri hõlmatud isikuid ega tee muid sanktsiooniga keelatud tehinguid.

Finantsinspektsioon kinnitas, et Krediidipanga kliente, kes ei ole USA isikud ega asu USA-s, eelkäsitletud sanktsiooni täpsustus otseselt ei puuduta. Kaudselt võib kehtiv sanktsioon mõjutada panga suhteid teiste rahvusvaheliselt tegutsevate pankadega ning aeglustada või piirata eriti USA dollaritega seotud välismakseid.

Nimekirja lisati veel separatiste

Sanktsioonidega karistatud isikute, firmade ja organisatsioonide laiendatud nimekirjas võetakse BNS-i teatel sihikule panga Bank Rossija haru CJSC ABR Management, mida on nimetatud ka president Vladimir Putini erapangaks, ning Venemaa suured ehitusfirmad SGM Most and Moststrest.

Nimekirja lisati 17 Ukraina separatisti, kellest 11 on Venemaa poolt pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal pukki pandud valitsuse liikmed. Musta nimekirja kanti ka hulk Krimmis tegutsevaid Vene firmasid, kelle seas on suuri laeva- ja kaitsetööstuskompaniisid.

Sanktsioonide eesmärk on lõigata musta nimekirja kantud isikud, organisatsioonid ja firmad ära globaalsetest finantsvõrkudest, piirates nende võimet teha äri, ning keelates USA firmadel ja isikutel nendega äri teha. See ei puuduta üksnes Ühendriikide panku, vaid ka välisriikide pankade USA harusid.

USA rahandusministeeriumi sõnul on sammu eesmärk tõkestada Vene firmade katseid kehtivatest isikutele ja firmadele kehtestatud sanktsioonidest mööda minna.

Teade uutest sanktsioonidest "toonitab USA valitsuse vastuseisu Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt ning meie kindlat keeldumist tunnustada poolsaare annekteerimise katset", seisis rahandusministeeriumi avalduses.

"Venemaa jätkab Minski lepetest hoolimata Ida-Ukrainas ebastabiilsuse provotseerimist," ütles ministeeriumi välisvarade kontrolli osakonna direktori asetäitja John Smith. "Rahandusministeerium seisab meie partnerite kõrval hukkamõistus rahvusvahelise õiguse rikkumisele Venemaa poolt ja me jätkame sanktsioonide kehtestamist neile, kes ohustavad Ukraina rahu, julgeolekut ja suveräänsust," sõnas ta.

Allikas: ERR



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: