USA lisas Krediidipanga Venemaale kehtestatud sanktsioonide nimekirja ({{commentsTotal}})

Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis.
Krediidipank jätkab tegutsemist ainult Eestis. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR
{{1472750128000 | amCalendar}}

USA teatas neljapäeval Venemaale Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi annekteerimise eest kehtestatud sanktsioonide laiendamisest. Nimekirjas on ka Eesti Krediidipank.

Krediidipanga aktsiatest ligi 60 protsenti kuulub Venemaa pangale BM-Bank PJSC.

"Mõistame, et Krediidipank on nimestikus toodud, et täpsustada Vene krediidiasutuse tütarettevõtjaile juba varasemalt kehtinud sanktsiooni rakendumist," teatas finantsinspektsioon reedel BM-Bankile viidates.

Krediidipank ise teatas, et Euroopa Liidu poolt kehtestatud samalaadsed sanktsioonid Krediidipanka ei hõlma. "Krediidipanga klientide arveldusi ega panga igapäevast tegevust USA sanktsioonid ei mõjuta. Krediidipank ei ole emiteerinud ega ka ei planeeri emiteerida võlakirju USA investoritele."

"Krediidipanga finantsseisund on tugev. Juuni lõpu seisuga oli pangagrupi kuue kuu kasum üle 600 tuhande euro ja varade maht üle 280 miljoni euro," teatas pank.

Krediidipanga on hästi kapitaliseeritud

Üldiselt on nimetatud sanktsiooni kohaselt USA isikutel ja USA-s asuvatel isikutel keelatud Krediidipanka finantseerida või krediteerida üle 30 päevase tähtajaga ja teha tehinguid Krediidipanga poolt pärast sanktsiooni kehtestamist emiteeritud aktsiatega. OFAC-i selgituste kohaselt võivad USA finantsinstitutsioonid jätkata korrespondentsuhteid sanktsiooniga hõlmatud isikutega tingimusel, et nad ei finantseeri hõlmatud isikuid ega tee muid sanktsiooniga keelatud tehinguid.

Finantsinspektsioon kinnitas, et Krediidipanga kliente, kes ei ole USA isikud ega asu USA-s, eelkäsitletud sanktsiooni täpsustus otseselt ei puuduta. Kaudselt võib kehtiv sanktsioon mõjutada panga suhteid teiste rahvusvaheliselt tegutsevate pankadega ning aeglustada või piirata eriti USA dollaritega seotud välismakseid.

Nimekirja lisati veel separatiste

Sanktsioonidega karistatud isikute, firmade ja organisatsioonide laiendatud nimekirjas võetakse BNS-i teatel sihikule panga Bank Rossija haru CJSC ABR Management, mida on nimetatud ka president Vladimir Putini erapangaks, ning Venemaa suured ehitusfirmad SGM Most and Moststrest.

Nimekirja lisati 17 Ukraina separatisti, kellest 11 on Venemaa poolt pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal pukki pandud valitsuse liikmed. Musta nimekirja kanti ka hulk Krimmis tegutsevaid Vene firmasid, kelle seas on suuri laeva- ja kaitsetööstuskompaniisid.

Sanktsioonide eesmärk on lõigata musta nimekirja kantud isikud, organisatsioonid ja firmad ära globaalsetest finantsvõrkudest, piirates nende võimet teha äri, ning keelates USA firmadel ja isikutel nendega äri teha. See ei puuduta üksnes Ühendriikide panku, vaid ka välisriikide pankade USA harusid.

USA rahandusministeeriumi sõnul on sammu eesmärk tõkestada Vene firmade katseid kehtivatest isikutele ja firmadele kehtestatud sanktsioonidest mööda minna.

Teade uutest sanktsioonidest "toonitab USA valitsuse vastuseisu Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt ning meie kindlat keeldumist tunnustada poolsaare annekteerimise katset", seisis rahandusministeeriumi avalduses.

"Venemaa jätkab Minski lepetest hoolimata Ida-Ukrainas ebastabiilsuse provotseerimist," ütles ministeeriumi välisvarade kontrolli osakonna direktori asetäitja John Smith. "Rahandusministeerium seisab meie partnerite kõrval hukkamõistus rahvusvahelise õiguse rikkumisele Venemaa poolt ja me jätkame sanktsioonide kehtestamist neile, kes ohustavad Ukraina rahu, julgeolekut ja suveräänsust," sõnas ta.

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema