Tarmo Jüristo presidendivalimistest: tekkinud on janu kangelaste järele ({{commentsTotal}})

Poliitikauuringute keskuse Praxis juht ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo rääkis presidendivalimiste valguses, et inimestel on tekkinud janu "kangelaste" järele, seda nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Jüristo rääkis ETV saates "Kahekõne", et Eesti presidendi institutsiooni valu ja võlu on see, et see on suuresti defineeritud Lennart Meri pärandiga. Jüristo usub, et iga järgnevat presidenti võrreldakse just Meriga veel aastakümneid.

"Sellel on omad ajaloolised põhjused. Jah, võib-olla vahepeal nii Arnold Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilves olid natuke teistlaadi presidendid, aga võib-olla, mulle tundub, kui rääkida suurtest isikutest poliitikas, siis natuke liiga kergekäeliselt kirjutatakse mingi poliitiku "suurust" või "väiksust" tema isikuomaduste arvele," arutles ta.

"Mulle tundub, et hästi suur osa sellistel üleelusuurustel poliitikutel, kui nad esile kerkivad, on ajastus ja aeg, väljakutsed, millega nad vastamisi seisavad. See on see, mis teeb poliitikust "suure" ajaloo või kaasaegsete jaoks, mitte et isikuomadused poleks tähtsad, aga liiga lihtsalt kirjutatakse ainult isikuomaduste arvele," lisas ta.

Jüristo sõnul on praegu inimestel janu kangelaste järele. "Janu kangelaste järele on täna palju suurem kui mõni aeg tagasi. See pole ainult Eestile omane," märkis ta.

"Veel 1990. aastate lõpus oli mõtlemine, et poliitika pole koht, kus kangelane olla, et see aeg on möödas, kui poliitikas kangelased olid. Eestis on sama sentimenti väljendanud hiljuti Taavi Rõivas, kui ta ütles, et põhimõtteliselt kõik suured asjad on tehtud, nüüd on peenhäälestamise aeg käes, vaja on vaid järjepidevust ja vaikselt iga päev tööl käimist. See on just vastand kangelaslikkusele," rääkis Jüristo.

"Aga mulle ka tundub, et nii Eestis kui ka mujal maailmas üldiselt on see aeg tagasi, kus oodatakse, et keegi tuleb kõrgel hobusel ja kõik pirrud kahel otsal löövad lõkendama," lisas ta.

Tema sõnul esindab sellist suundumust ka USA presidendiks pürgiv Donald Trump.

"See on osa samast suundumusest, mis on praegu täheldatav laialt igal pool maailmas. Tundub, et läheme tagasi selle juurde, et aeg on selline, kus on lihtne rääkida suurtest väljakutstest ja kriisidest. See on see aeg, kui inimestel tekib vajadus või tunne selle järele, et kui nüüd oleks see kangelane, kes meid aitaks sellest välja, kelle taha üheskoos joonduda, siis meie probleemid leiaksid lahenduse. See on mitmel pool nii," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: