Sonda põhikoolis läks esimesse klassi vaid üks laps ({{commentsTotal}})

Ida- ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Sonda põhikoolis läks täna esimesse klassi üks laps. Tänaseks on kooli jäänud 20 õpilast, kes õpivad neljas liitklassis.

131 aasta eest asutatud Sonda koolis õppis pärast Teist maailmasõda kahes päevases vahetuses ligi 250 õpilast. Samal ajal tegutses majas õhtukool, kus õppetöö lõppes pärast keskööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna läks Sonda kooli esimesse klassi aga vaid üks õpilane. Aira Amanovile on koolitee juba tuttav, sest lasteaias käis ta samas majas.

Aira ema Õilme Amanov saatis täna kooliteele viis last, lisaks läks kaks põnni lasteaeda. Naine ütles, et laste ootused õppeasutuste suhtes muutuvad ajas. "Eks kui kooli minek on, siis tahavad kooli, aga kui juba koolis, siis tahaks lasteaeda," tõdes ta.

36 aastat tagasi samas majas kooliteed alustanud praeguse Sonda vallavanema Andrea Eiche sõnul eelistab enamik lastevanemaid küll suuri haridustempleid, kuid nii mõnelegi on oluline tuua laps just väikesesse kooli.

Teist aastat Sonda kooli lastele eesti keelt ja kirjandust õpetav Helju Vospert on töötanud erineva suurusega koolides. Ta ütles, et hoolimata klassi suurusest on õppeprotsess samasugune, sest õpetaja peab täitma õppekava. Väikeses koolis tuleb tunni ettevalmistamisel arvestada sellega, et õpitakse liitklassides.

"Väikese kooli võlu või positiivsus on see, et on väikesed klassid, õpilasi on vähe, rohkem saab pühendada ennast õpilase individuaalsusele, sellele, millised on tema võimed," selgitas Vospert.

2013. aastast Sonda kooli juhtiva Andrei Aleksejevi sõnul on väikese kooli eelis see, et ollakse kursis iga lapse murede ja rõõmudega.

"Siin on juhtunud niimoodi, et näiteks õpilane ei tulnud kooli ja lihtsalt koolitädi läks otsima, kus ta on, kas on magama jäänud või veel midagi. Nii et suures koolis on selline asi täiesti võimatu," rääkis Aleksejev.

Kiviõli linna ning Lüganuse ja Sonda valla ühinemislepingu projekti kohaselt tegutseb Sonda kool, hoolimata õpilaste väikesest arvust, vähemalt 2020. aastani.

Pärnu Vanalinna põhikooli tunnid toimuvad kutsehariduskeskuse endises hoones

Pärnu Vanalinna põhikool pidas avaaktust kontserdimajas, sest 1902. aastal ehitatud ajaloolises koolihoones alustatakse terve aasta kestva remondiga.

Hoone läbib kapitaalremondi, maja tehakse korda keldrist katuseni. Järgmise aasta 1. septembril ollakse uue kuue saanud vanas koolis tagasi.

Käesoleval õppeaastal toimuvad koolitunnid Pärnumaa kutsehariduskeskuse endises hoones, kuhu 550 õpilast lahedasti ära mahuvad.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: