Sonda põhikoolis läks esimesse klassi vaid üks laps ({{commentsTotal}})

Ida- ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Sonda põhikoolis läks täna esimesse klassi üks laps. Tänaseks on kooli jäänud 20 õpilast, kes õpivad neljas liitklassis.

131 aasta eest asutatud Sonda koolis õppis pärast Teist maailmasõda kahes päevases vahetuses ligi 250 õpilast. Samal ajal tegutses majas õhtukool, kus õppetöö lõppes pärast keskööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna läks Sonda kooli esimesse klassi aga vaid üks õpilane. Aira Amanovile on koolitee juba tuttav, sest lasteaias käis ta samas majas.

Aira ema Õilme Amanov saatis täna kooliteele viis last, lisaks läks kaks põnni lasteaeda. Naine ütles, et laste ootused õppeasutuste suhtes muutuvad ajas. "Eks kui kooli minek on, siis tahavad kooli, aga kui juba koolis, siis tahaks lasteaeda," tõdes ta.

36 aastat tagasi samas majas kooliteed alustanud praeguse Sonda vallavanema Andrea Eiche sõnul eelistab enamik lastevanemaid küll suuri haridustempleid, kuid nii mõnelegi on oluline tuua laps just väikesesse kooli.

Teist aastat Sonda kooli lastele eesti keelt ja kirjandust õpetav Helju Vospert on töötanud erineva suurusega koolides. Ta ütles, et hoolimata klassi suurusest on õppeprotsess samasugune, sest õpetaja peab täitma õppekava. Väikeses koolis tuleb tunni ettevalmistamisel arvestada sellega, et õpitakse liitklassides.

"Väikese kooli võlu või positiivsus on see, et on väikesed klassid, õpilasi on vähe, rohkem saab pühendada ennast õpilase individuaalsusele, sellele, millised on tema võimed," selgitas Vospert.

2013. aastast Sonda kooli juhtiva Andrei Aleksejevi sõnul on väikese kooli eelis see, et ollakse kursis iga lapse murede ja rõõmudega.

"Siin on juhtunud niimoodi, et näiteks õpilane ei tulnud kooli ja lihtsalt koolitädi läks otsima, kus ta on, kas on magama jäänud või veel midagi. Nii et suures koolis on selline asi täiesti võimatu," rääkis Aleksejev.

Kiviõli linna ning Lüganuse ja Sonda valla ühinemislepingu projekti kohaselt tegutseb Sonda kool, hoolimata õpilaste väikesest arvust, vähemalt 2020. aastani.

Pärnu Vanalinna põhikooli tunnid toimuvad kutsehariduskeskuse endises hoones

Pärnu Vanalinna põhikool pidas avaaktust kontserdimajas, sest 1902. aastal ehitatud ajaloolises koolihoones alustatakse terve aasta kestva remondiga.

Hoone läbib kapitaalremondi, maja tehakse korda keldrist katuseni. Järgmise aasta 1. septembril ollakse uue kuue saanud vanas koolis tagasi.

Käesoleval õppeaastal toimuvad koolitunnid Pärnumaa kutsehariduskeskuse endises hoones, kuhu 550 õpilast lahedasti ära mahuvad.

Toimetaja: Merili Nael



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.