Ross: buumiaegset majanduskasvu ei ole mõistlik taga igatseda ({{commentsTotal}})

Märten Ross
Märten Ross Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Millegipärast oodatakse sageli, et majanduskasv oleks selline nagu kõige kuumematel buumiaegadel, see pole aga normaalsus, mida taga igatseda, ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika- ja välissuhete asekantsler Märten Ross.

Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni parlamentaarsel kuulamisel kerkis üles küsimus, kui tõsiselt peaks suhtuma euroala kollapsi kuulutajatesse. Ross vastas, et alati on neid, kes kuulutavad katastroofi ja lagunemist, seda ka Euroopa rahaliidu puhul. Neid tuleb küll tõsiselt võtta, aga teadvustada, et riskil on suur mõju, ent väike tõenäosus, vastasel juhul segab see investeerimistegevust.

"Viimased aastad on olnud osaliselt väga huvitavad, sest need näitavad, kui sotsiaalne loom me oleme inimesena. Millegipärast on meil tahtmine näha, et normaalne kasv on see, kui valida ajaloost välja buumi kõige kuumemad ajad ja öelda, et see on normaalsus. Ja pärast nutta taga, et kus meil see kasv on," sõnas ta.

Asekantsler märkis, et Eestis liigutakse selles tsüklis iga natukese aja tagant, seda ka Euroopa ja globaalse diskussiooni puhul.

"Kui saaks natuke öelda, et ärge päris seda buumi taga otsige," ütles ta ja lisas, et 4-5-protsendilise kasvu ihkamise asemel tuleks püüelda väiksemamahulise kasvu poole.

Toimetaja: Karin Koppel



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: