Krediidipank: "musta nimekirja" sattumine tähendab meile selgitustööd
Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul peab pank USA "musta nimekirja" sattumise tõttu hakkama ilmselt vastama välispartnerite küsimustele.
USA teatas eile, et laiendab sanktsioone Venemaale Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi annekteerimise eest. Nimekirjas on ka Eesti Krediidipank. Põhjus on selles, et Krediidipanga aktsiatest ligi 60 protsenti kuulub Venemaa pangale BM-Bank PJSC.
"Võimalik, et meil tuleb rahvusvahelistes suhetes rohkem selgitada oma tausta ja seost Moskva pangaga, aga ma ei näe täna, et see võiks kliente mõjutada," kommenteeris Kluge reedel ERR-i uudisteportaalile.
"Näiteks, meil on korrespondentkonto mõnes välismaa pangas ja nende käest võib tulla küsimus, et mis see teie seos selle Moskva pangaga siis ikkagi on," lisas ta.
"Meil ei ole tõepoolest Venemaa tegevusega Krimmis mingit pistmist. Teiseks, Moskva pank ei juhi ega kontrolli täna Krediidipanka vaatamata oma 60-protsendilisele osalusele."
Krediidipanga äritegevust USA samm Kluge sõnul eriti ei mõjuta. "Meie tegevus on ikkagi suunatud Eesti turule ja me töötame üle vabariigi Eesti klientidega. See, kas Krediidipank saaks USA dollaris võlakirju emiteerida, ei mõjuta tõesti kuidagi meie jooksvat tegevust Eestis."
Kluge sõnul oli USA otsus üllatus ning ta ise kuulis sellest eile õhtul, kui kommentaaripalvega helistas ERR-i ajakirjanik. "Mingit varasemat infot, et USA kavatseb oma nimekirja täpsustada, meil ei olnud."
Kluge ei osanud veel täna öelda, kas USA võimude otsust on võimalik vaidlustada. "Eks me analüüsime selle olukorra enda jaoks läbi. /.../ Ma pigem loodan, et VTB või Moskva panga osalus Krediidipangas ei ole jääv."
Nimetatud sanktsiooni kohaselt on USA isikutel ja USA-s asuvatel isikutel keelatud Krediidipanka finantseerida või krediteerida üle 30 päevase tähtajaga ja teha tehinguid Krediidipanga poolt pärast sanktsiooni kehtestamist emiteeritud aktsiatega.
"Nende sanktsioonidega on USA isikutel keelatud teha teatud tehinguid meiega ja meie emaettevõttega, see on meie pikaajaliste aktsiate ja võlakirjade ost. Muud tehingud ja eelkõige meie klienditehingud ei ole sanktsioonidest mõjutatud," ütles Krediidipanga juhatuse esimees Valmar Moritz "Aktuaalsele kaamerale".
USA finantsinstitutsioonid võivad jätkata korrespondentsuhteid sanktsiooniga hõlmatud isikutega tingimusel, et nad ei finantseeri hõlmatud isikuid ega tee muid sanktsiooniga keelatud tehinguid.
Moritzi sõnul ei raskenda see kuidagi ka rahvusvahelisi tehinguid.
"Ei oska öelda, et see oleks veel raskendanud. Me oleme juba kahe aasta jooksul pidanud oma korrespondentpankadele paljude tehingute puhul tõestama, et tegu ei ole sanktsioneeritud tehinguga või sellest möödahiilimiseks tehtud näilise tehinguga. See ei ole kuidagi mõjutanud klientide maksete liikumist," kinnitas Moritz.
Inspektsioon: sanktsioon praegu Krediidipanga tegevust ei mõjuta
Eesti finantsinspektsioon kinnitas, et Krediidipanga kliente, kes ei ole USA isikud ega asu USA-s, eelkäsitletud sanktsiooni täpsustus otseselt ei puuduta. Kaudselt võib kehtiv sanktsioon mõjutada panga suhteid teiste rahvusvaheliselt tegutsevate pankadega ning aeglustada või piirata eriti USA dollaritega seotud välismakseid.
"Krediidipank on seal nimekirjas olnud juba varasemalt. Nüüd USA pädev asutus täpsustas sanktsioonide ulatust ja õigusselguse eesmärgil kandis sinna ka Krediidipanga. Et neil isikutel, kes peavad seda sanktsiooni täitma, USA-s asuvad isikud, oleks selge, kes sanktsiooni toimealasse kuuluvad," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler "Aktuaalsele kaamerale".
Tema sõnul on sanktsioon jõus juba paar aastat. "Nagu Krediidipank on seni tegutsenud, sama olukord jätkub tema klientidele ehk meie hinnangul see sanktsioon hetkel Krediidipanga tegevust ei mõjuta," ütles ta.
Moritzi kinnitusel on kliendid suhtunud uudisesse rahulikult. "Me oleme saanud mõningaid telefinikõnesid küsimusega, et mis juhtus, kas ma pean nüüd midagi tegema. Me oleme neile olukorda selgitanud ja praegu on olukord täiesti rahulik," ütles ta.
Sanktsioonidega karistatud isikute, firmade ja organisatsioonide laiendatud nimekirjas võetakse BNS-i teatel sihikule panga Bank Rossija haru CJSC ABR Management, mida on nimetatud ka president Vladimir Putini erapangaks, ning Venemaa suured ehitusfirmad SGM Most and Moststrest.
Nimekirja lisati 17 Ukraina separatisti, kellest 11 on Venemaa poolt pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal pukki pandud valitsuse liikmed. Musta nimekirja kanti ka hulk Krimmis tegutsevaid Vene firmasid, kelle seas on suuri laeva- ja kaitsetööstuskompaniisid.
Sanktsioonide eesmärk on lõigata musta nimekirja kantud isikud, organisatsioonid ja firmad ära globaalsetest finantsvõrkudest, piirates nende võimet teha äri, ning keelates USA firmadel ja isikutel nendega äri teha. See ei puuduta üksnes Ühendriikide panku, vaid ka välisriikide pankade USA harusid.
USA rahandusministeeriumi sõnul on sammu eesmärk tõkestada Vene firmade katseid kehtivatest isikutele ja firmadele kehtestatud sanktsioonidest mööda minna.
Toimetaja: Oliver Kahu, Merili Nael