Krediidipank: "musta nimekirja" sattumine tähendab meile selgitustööd ({{commentsTotal}})

{{1472806368000 | amCalendar}}

Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul peab pank USA "musta nimekirja" sattumise tõttu hakkama ilmselt vastama välispartnerite küsimustele.

USA teatas eile, et laiendab sanktsioone Venemaale Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi annekteerimise eest. Nimekirjas on ka Eesti Krediidipank. Põhjus on selles, et Krediidipanga aktsiatest ligi 60 protsenti kuulub Venemaa pangale BM-Bank PJSC.

"Võimalik, et meil tuleb rahvusvahelistes suhetes rohkem selgitada oma tausta ja seost Moskva pangaga, aga ma ei näe täna, et see võiks kliente mõjutada," kommenteeris Kluge reedel ERR-i uudisteportaalile.

"Näiteks, meil on korrespondentkonto mõnes välismaa pangas ja nende käest võib tulla küsimus, et mis see teie seos selle Moskva pangaga siis ikkagi on," lisas ta.

"Meil ei ole tõepoolest Venemaa tegevusega Krimmis mingit pistmist. Teiseks, Moskva pank ei juhi ega kontrolli täna Krediidipanka vaatamata oma 60-protsendilisele osalusele."

Krediidipanga äritegevust USA samm Kluge sõnul eriti ei mõjuta. "Meie tegevus on ikkagi suunatud Eesti turule ja me töötame üle vabariigi Eesti klientidega. See, kas Krediidipank saaks USA dollaris võlakirju emiteerida, ei mõjuta tõesti kuidagi meie jooksvat tegevust Eestis."

Kluge sõnul oli USA otsus üllatus ning ta ise kuulis sellest eile õhtul, kui kommentaaripalvega helistas ERR-i ajakirjanik. "Mingit varasemat infot, et USA kavatseb oma nimekirja täpsustada, meil ei olnud."

Kluge ei osanud veel täna öelda, kas USA võimude otsust on võimalik vaidlustada. "Eks me analüüsime selle olukorra enda jaoks läbi. /.../ Ma pigem loodan, et VTB või Moskva panga osalus Krediidipangas ei ole jääv."

Nimetatud sanktsiooni kohaselt on USA isikutel ja USA-s asuvatel isikutel keelatud Krediidipanka finantseerida või krediteerida üle 30 päevase tähtajaga ja teha tehinguid Krediidipanga poolt pärast sanktsiooni kehtestamist emiteeritud aktsiatega.

"Nende sanktsioonidega on USA isikutel keelatud teha teatud tehinguid meiega ja meie emaettevõttega, see on meie pikaajaliste aktsiate ja võlakirjade ost. Muud tehingud ja eelkõige meie klienditehingud ei ole sanktsioonidest mõjutatud," ütles Krediidipanga juhatuse esimees Valmar Moritz "Aktuaalsele kaamerale".

USA finantsinstitutsioonid võivad jätkata korrespondentsuhteid sanktsiooniga hõlmatud isikutega tingimusel, et nad ei finantseeri hõlmatud isikuid ega tee muid sanktsiooniga keelatud tehinguid.

Moritzi sõnul ei raskenda see kuidagi ka rahvusvahelisi tehinguid.

"Ei oska öelda, et see oleks veel raskendanud. Me oleme juba kahe aasta jooksul pidanud oma korrespondentpankadele paljude tehingute puhul tõestama, et tegu ei ole sanktsioneeritud tehinguga või sellest möödahiilimiseks tehtud näilise tehinguga. See ei ole kuidagi mõjutanud klientide maksete liikumist," kinnitas Moritz.

Inspektsioon: sanktsioon praegu Krediidipanga tegevust ei mõjuta

Eesti finantsinspektsioon kinnitas, et Krediidipanga kliente, kes ei ole USA isikud ega asu USA-s, eelkäsitletud sanktsiooni täpsustus otseselt ei puuduta. Kaudselt võib kehtiv sanktsioon mõjutada panga suhteid teiste rahvusvaheliselt tegutsevate pankadega ning aeglustada või piirata eriti USA dollaritega seotud välismakseid.

"Krediidipank on seal nimekirjas olnud juba varasemalt. Nüüd USA pädev asutus täpsustas sanktsioonide ulatust ja õigusselguse eesmärgil kandis sinna ka Krediidipanga. Et neil isikutel, kes peavad seda sanktsiooni täitma, USA-s asuvad isikud, oleks selge, kes sanktsiooni toimealasse kuuluvad," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul on sanktsioon jõus juba paar aastat. "Nagu Krediidipank on seni tegutsenud, sama olukord jätkub tema klientidele ehk meie hinnangul see sanktsioon hetkel Krediidipanga tegevust ei mõjuta," ütles ta.

Moritzi kinnitusel on kliendid suhtunud uudisesse rahulikult. "Me oleme saanud mõningaid telefinikõnesid küsimusega, et mis juhtus, kas ma pean nüüd midagi tegema. Me oleme neile olukorda selgitanud ja praegu on olukord täiesti rahulik," ütles ta.

Sanktsioonidega karistatud isikute, firmade ja organisatsioonide laiendatud nimekirjas võetakse BNS-i teatel sihikule panga Bank Rossija haru CJSC ABR Management, mida on nimetatud ka president Vladimir Putini erapangaks, ning Venemaa suured ehitusfirmad SGM Most and Moststrest.

Nimekirja lisati 17 Ukraina separatisti, kellest 11 on Venemaa poolt pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal pukki pandud valitsuse liikmed. Musta nimekirja kanti ka hulk Krimmis tegutsevaid Vene firmasid, kelle seas on suuri laeva- ja kaitsetööstuskompaniisid.

Sanktsioonide eesmärk on lõigata musta nimekirja kantud isikud, organisatsioonid ja firmad ära globaalsetest finantsvõrkudest, piirates nende võimet teha äri, ning keelates USA firmadel ja isikutel nendega äri teha. See ei puuduta üksnes Ühendriikide panku, vaid ka välisriikide pankade USA harusid.

USA rahandusministeeriumi sõnul on sammu eesmärk tõkestada Vene firmade katseid kehtivatest isikutele ja firmadele kehtestatud sanktsioonidest mööda minna.

 

Toimetaja: Oliver Kahu, Merili Nael



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.