Prokurör tahab Roode rahakaristuse suurendamist ({{commentsTotal}})

Väino Pentus ja Siim Roode.
Väino Pentus ja Siim Roode. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Pankrotis Autorollo kriminaalasja kohtuotsuse vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii prokurör kui ka süüdimõistetud firmaomanik Väino Pentus ja temalt majandusraskuste tekkimisel süüdistuse kohaselt firma juhtimise üle võtnud advokaat Siim Roode.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik taotleb ringkonnakohtult Harju maakohtu otsuse tühistamist Siim Roodele mõistetud karistuse osas ning uut otsust, millega mõistetaks talle rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses summas 12 740 eurot, senise 7644 euro asemel.

Lisakaristusena palub prokuratuur ringkonnakohtul kohaldada Roodele ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.

Roode kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning uue otsusega tema õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses.

Pentuse kaitsjad vandeadvokaat Marko Kairjak ja vandeadvokaat Kedli Anvelt taotlevad samuti süüdimõistmise tühistamist ning Pentuse õigeksmõistmist kõigis süüdistustes.

Kairjak ja Anvelt leiavad, et Autorollo pankrotihalduri Martin Krupi tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohus arutab kaebusi 17. oktoobril.

Harju maakohus tunnistas 16. juuunil Pentuse süüdi firma maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Kohus tunnistas Roode süüdi Autorollo maksejõuetuse põhjustamises ja dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 7644 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul.

Kohus mõistis Pentuselt OÜ Autorollo kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 319 eurot ja 56 senti, kuid jättis rahuldamata OÜ Port One 72 704,59 euro suuruse tsiviilhagi.

Menetluskuludena peab Pentus tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, ekspertiisitasu 5544,50 eurot riigi tuludesse ning ka õigusabi kulud 67 062,60 eurot jääb tema enda kanda.

Siim Roode peab tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, kaitsjatasu 3744 eurot ja ekspertiisitasu 1867 eurot riigi tuludesse.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab advokaat Siim Roodet ja Väino Pentust OÜ Autorollo maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.

Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.

Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju, märkis süüdistus.

Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.

Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: