Külli Taro: häälte “kadumine” presidendivalimistel näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

”Häälte “kadumine” pole probleem, vaid näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle,” kirjutab riigivalitsemise ekspert Külli Taro oma arvamusloos.

Meediat jälgides tundub, et viimase nädala põhimure on presidendivalimistel “kadunud” hääled, parteidistsipliini murenemine ja et kokkulepped ei kehti. Tegelik probleem on ju hoopis see, et riigikogu ei saanud oma ülesandega hakkama. Ei suudetud leida kandidaati, kes kogunuks Vabariigi Presidendi valimistel piisavalt hääli.

Kui ükski kandidaat piisavale hulgale riigikogu liikmetest ei sobinud, siis loogika ütleb, et on kaks võimalust – kas polnud õiget kandidaati või hääletati oma sisemise veendumuse vastaselt. Mõlemad variandid tähendavad läbikukkumist.

Selmet keskenduda põhiseadusliku ülesande täitmisele (ehk leida Eestile võimalikult hea president), tegeleti rohkem meie ja teie kandidaatide vastandamise ja parteiliste liivakastimängudega. Erakondade juhid manitsesid sõnakuulmatuid saadikuid ja räägiti kohatult erakondlikest võitudest ja kaotustest. Ka kommentaatorid läksid kaasa n-ö mängu ilule keskendumisega.

Millal küll jõudsime riigijuhtimises olukorda, kus eesmärk on läinud silmist ja kadunud oskus näha laiemat pilti? Riigimehelikkusest ei maksa üldse rääkida.

Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Häälte “kadumine” näitab aga hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle. Muidugi on selline kontrollimatu olukord suur probleem erakondade juhtidele, sest see tähendab, et nende läbirääkimisvõime on nõrgem – võime lubada kindlat arvu hääli annab võimu. Ent erakonna tugevust peaks näitama hoopis see, kui liikmed hääletavad vastavalt kokkulepitule sellepärast, et nad leiavad, et see kokkulepe on Eestile parim. Pimesi ettekirjutuse kohaselt käituvat massi pole parlamenti vaja.

Valimiskogul on võimalik vead parandada ja alustada värskelt lehelt. Otsida presidendi tööks sobivat kandidaati maa alt ja maa pealt. Püüda veenda neidki, kes ehk ise sellesse ametisse väga ei kipugi. Olen nõus Juku-Kalle Raidiga, kes kirjutas, et “/.../ valima peaks inimese, kes pole väga meeleheitlik.“ Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Viimasest nädalast on kaasa võtta veel üks õppetund. Otsustamatus, probleemide lahendamise edasilükkamine ei ole siiani Reformierakonnale kasuks tulnud, see ei tee head ka riigijuhtimises.

Otsustamatust ei saa aga endale lubada riigikohus, mis hakkab peagi lahendama küsimust, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas. Tegemist on viimase kümnendi ühe kõige olulisema põhiseadusliku vaidlusega. Vaidlus ei ole halb. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võib võtta ka kui õigusriigi pidupäeva.

Hetkel on vaidlustatud seadus ise, mitte veel konkreetsed sundliitmisotsused. Siin saab võtmekohaks küsimus, kas kohalike omavalitsuse autonoomia riivamise analüüsiks saab kasutada proportsionaalsuse kontrolli. Kui saab, siis läheb väga keeruliseks tõestada, et sundliitmisest pehmemad meetodid on ennast ammendanud.

Teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke.

[Endisel justiitsministril Paul] Varulil on õigus, kui ta tõdeb, et näiteks põhiseaduses lubatud omavalitsuste koostöö regulatsioon – ehk võimalused ühisasutuste moodustamiseks ja ühiselt teenuste osutamiseks – on puudulik. Aga see on juba pikaajaline tegematajätmine, mille tagajärgedega peab istuv valitsus ja riigikogu hakkama saama.

Üldiselt on omavalitsuste liitmisega selline lugu, et teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke. Lihtsalt nii paljud muud tegurid peale omavalitsuse suuruse on olulised. Nähes aga seda paljude inimeste sügavat usku, et liitmine muudab midagi paremaks, tahaksin väga loota, et see usk paneb ka tegutsema. Et kui usutakse, et suuremas omavalitsuses on võimalik paremini elu korraldada, siis sellega ka hakkama saadakse.

Põhiseaduslik vaidlus näitab, kas on võimalik uskuda ka vastupidist ja kas väiksematele omavalitsustele tuleb anda võimalus hakkama saada.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: