Külli Taro: häälte “kadumine” presidendivalimistel näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

”Häälte “kadumine” pole probleem, vaid näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle,” kirjutab riigivalitsemise ekspert Külli Taro oma arvamusloos.

Meediat jälgides tundub, et viimase nädala põhimure on presidendivalimistel “kadunud” hääled, parteidistsipliini murenemine ja et kokkulepped ei kehti. Tegelik probleem on ju hoopis see, et riigikogu ei saanud oma ülesandega hakkama. Ei suudetud leida kandidaati, kes kogunuks Vabariigi Presidendi valimistel piisavalt hääli.

Kui ükski kandidaat piisavale hulgale riigikogu liikmetest ei sobinud, siis loogika ütleb, et on kaks võimalust – kas polnud õiget kandidaati või hääletati oma sisemise veendumuse vastaselt. Mõlemad variandid tähendavad läbikukkumist.

Selmet keskenduda põhiseadusliku ülesande täitmisele (ehk leida Eestile võimalikult hea president), tegeleti rohkem meie ja teie kandidaatide vastandamise ja parteiliste liivakastimängudega. Erakondade juhid manitsesid sõnakuulmatuid saadikuid ja räägiti kohatult erakondlikest võitudest ja kaotustest. Ka kommentaatorid läksid kaasa n-ö mängu ilule keskendumisega.

Millal küll jõudsime riigijuhtimises olukorda, kus eesmärk on läinud silmist ja kadunud oskus näha laiemat pilti? Riigimehelikkusest ei maksa üldse rääkida.

Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Häälte “kadumine” näitab aga hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle. Muidugi on selline kontrollimatu olukord suur probleem erakondade juhtidele, sest see tähendab, et nende läbirääkimisvõime on nõrgem – võime lubada kindlat arvu hääli annab võimu. Ent erakonna tugevust peaks näitama hoopis see, kui liikmed hääletavad vastavalt kokkulepitule sellepärast, et nad leiavad, et see kokkulepe on Eestile parim. Pimesi ettekirjutuse kohaselt käituvat massi pole parlamenti vaja.

Valimiskogul on võimalik vead parandada ja alustada värskelt lehelt. Otsida presidendi tööks sobivat kandidaati maa alt ja maa pealt. Püüda veenda neidki, kes ehk ise sellesse ametisse väga ei kipugi. Olen nõus Juku-Kalle Raidiga, kes kirjutas, et “/.../ valima peaks inimese, kes pole väga meeleheitlik.“ Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Viimasest nädalast on kaasa võtta veel üks õppetund. Otsustamatus, probleemide lahendamise edasilükkamine ei ole siiani Reformierakonnale kasuks tulnud, see ei tee head ka riigijuhtimises.

Otsustamatust ei saa aga endale lubada riigikohus, mis hakkab peagi lahendama küsimust, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas. Tegemist on viimase kümnendi ühe kõige olulisema põhiseadusliku vaidlusega. Vaidlus ei ole halb. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võib võtta ka kui õigusriigi pidupäeva.

Hetkel on vaidlustatud seadus ise, mitte veel konkreetsed sundliitmisotsused. Siin saab võtmekohaks küsimus, kas kohalike omavalitsuse autonoomia riivamise analüüsiks saab kasutada proportsionaalsuse kontrolli. Kui saab, siis läheb väga keeruliseks tõestada, et sundliitmisest pehmemad meetodid on ennast ammendanud.

Teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke.

[Endisel justiitsministril Paul] Varulil on õigus, kui ta tõdeb, et näiteks põhiseaduses lubatud omavalitsuste koostöö regulatsioon – ehk võimalused ühisasutuste moodustamiseks ja ühiselt teenuste osutamiseks – on puudulik. Aga see on juba pikaajaline tegematajätmine, mille tagajärgedega peab istuv valitsus ja riigikogu hakkama saama.

Üldiselt on omavalitsuste liitmisega selline lugu, et teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke. Lihtsalt nii paljud muud tegurid peale omavalitsuse suuruse on olulised. Nähes aga seda paljude inimeste sügavat usku, et liitmine muudab midagi paremaks, tahaksin väga loota, et see usk paneb ka tegutsema. Et kui usutakse, et suuremas omavalitsuses on võimalik paremini elu korraldada, siis sellega ka hakkama saadakse.

Põhiseaduslik vaidlus näitab, kas on võimalik uskuda ka vastupidist ja kas väiksematele omavalitsustele tuleb anda võimalus hakkama saada.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.