Külli Taro: häälte “kadumine” presidendivalimistel näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

”Häälte “kadumine” pole probleem, vaid näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle,” kirjutab riigivalitsemise ekspert Külli Taro oma arvamusloos.

Meediat jälgides tundub, et viimase nädala põhimure on presidendivalimistel “kadunud” hääled, parteidistsipliini murenemine ja et kokkulepped ei kehti. Tegelik probleem on ju hoopis see, et riigikogu ei saanud oma ülesandega hakkama. Ei suudetud leida kandidaati, kes kogunuks Vabariigi Presidendi valimistel piisavalt hääli.

Kui ükski kandidaat piisavale hulgale riigikogu liikmetest ei sobinud, siis loogika ütleb, et on kaks võimalust – kas polnud õiget kandidaati või hääletati oma sisemise veendumuse vastaselt. Mõlemad variandid tähendavad läbikukkumist.

Selmet keskenduda põhiseadusliku ülesande täitmisele (ehk leida Eestile võimalikult hea president), tegeleti rohkem meie ja teie kandidaatide vastandamise ja parteiliste liivakastimängudega. Erakondade juhid manitsesid sõnakuulmatuid saadikuid ja räägiti kohatult erakondlikest võitudest ja kaotustest. Ka kommentaatorid läksid kaasa n-ö mängu ilule keskendumisega.

Millal küll jõudsime riigijuhtimises olukorda, kus eesmärk on läinud silmist ja kadunud oskus näha laiemat pilti? Riigimehelikkusest ei maksa üldse rääkida.

Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Häälte “kadumine” näitab aga hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle. Muidugi on selline kontrollimatu olukord suur probleem erakondade juhtidele, sest see tähendab, et nende läbirääkimisvõime on nõrgem – võime lubada kindlat arvu hääli annab võimu. Ent erakonna tugevust peaks näitama hoopis see, kui liikmed hääletavad vastavalt kokkulepitule sellepärast, et nad leiavad, et see kokkulepe on Eestile parim. Pimesi ettekirjutuse kohaselt käituvat massi pole parlamenti vaja.

Valimiskogul on võimalik vead parandada ja alustada värskelt lehelt. Otsida presidendi tööks sobivat kandidaati maa alt ja maa pealt. Püüda veenda neidki, kes ehk ise sellesse ametisse väga ei kipugi. Olen nõus Juku-Kalle Raidiga, kes kirjutas, et “/.../ valima peaks inimese, kes pole väga meeleheitlik.“ Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Viimasest nädalast on kaasa võtta veel üks õppetund. Otsustamatus, probleemide lahendamise edasilükkamine ei ole siiani Reformierakonnale kasuks tulnud, see ei tee head ka riigijuhtimises.

Otsustamatust ei saa aga endale lubada riigikohus, mis hakkab peagi lahendama küsimust, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas. Tegemist on viimase kümnendi ühe kõige olulisema põhiseadusliku vaidlusega. Vaidlus ei ole halb. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võib võtta ka kui õigusriigi pidupäeva.

Hetkel on vaidlustatud seadus ise, mitte veel konkreetsed sundliitmisotsused. Siin saab võtmekohaks küsimus, kas kohalike omavalitsuse autonoomia riivamise analüüsiks saab kasutada proportsionaalsuse kontrolli. Kui saab, siis läheb väga keeruliseks tõestada, et sundliitmisest pehmemad meetodid on ennast ammendanud.

Teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke.

[Endisel justiitsministril Paul] Varulil on õigus, kui ta tõdeb, et näiteks põhiseaduses lubatud omavalitsuste koostöö regulatsioon – ehk võimalused ühisasutuste moodustamiseks ja ühiselt teenuste osutamiseks – on puudulik. Aga see on juba pikaajaline tegematajätmine, mille tagajärgedega peab istuv valitsus ja riigikogu hakkama saama.

Üldiselt on omavalitsuste liitmisega selline lugu, et teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke. Lihtsalt nii paljud muud tegurid peale omavalitsuse suuruse on olulised. Nähes aga seda paljude inimeste sügavat usku, et liitmine muudab midagi paremaks, tahaksin väga loota, et see usk paneb ka tegutsema. Et kui usutakse, et suuremas omavalitsuses on võimalik paremini elu korraldada, siis sellega ka hakkama saadakse.

Põhiseaduslik vaidlus näitab, kas on võimalik uskuda ka vastupidist ja kas väiksematele omavalitsustele tuleb anda võimalus hakkama saada.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Lõke ja ilm
Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.
Kelly Sildaru kandideerib järjekordsele spordiauhinnale

Kelly Sildaru kandideerib tänavu USA telekanalil ABC mainekale ESPY (Excellence in Sports Performance Yearly Award) auhinnale.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga
TV3 tõsielusaates osalenu süüdistab produtsenti hämarates tehingutes

Üle mitme aasta tõi TV3 eelmisel kevadhooajal tagasi eetrisse tõsielusaate "Naabrist parem", kus saates osalejad panid end proovile korteriehituses ning püüdsid võita televaatajate südamed. Saate osalise väitel oli kaadri taga toimuv isegi põnevam ja konfliktsem kui see, mis saatesse jõudis.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Keila raudteejaam.Keila raudteejaam.
Haldusreformi komisjon: valitsus peaks kaaluma Keilale erandi tegemist

Haldusreformi Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon leidsid teisipäevastel koosolekutel, et valitsusel tuleks kaaluda Keilale erandi andmist ning ehkki eelistatud oleks Luunja ühinemine Tartu linnaga ja Nõo ühinemine Elvaga, peaks teise variandina kaaluma ka nende ühinemise lõpetamist.

Uuendatud: 22:08 
On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema