Analüütik: kiire palgakasv toob tulevikus nõrgema majanduskasvu ({{commentsTotal}})

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Autor/allikas: ERR

Praegune olukord, kus ettevõtted ei saa teha investeeringuid, sest palgad ja tööjõukulud kasvavad kiiresti, halvendab Eesti majanduskasvu võimalusi tulevikus, hoiatas Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

Statistikaamet avaldas täna, et ettevõtetesektori kogukasum on vähenenud juba kolm kvartalit järjest, sealhulgas ka teises kvartalis vähenes see aastases võrdluses 6%. Kasumilanguse taga on tööjõukulude kasv ja jätkuv hinnalangus.

Tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes on kasvanud alates üle-eelmise aasta algusest. "See läheneb juba 2009. kriisiaasta tasemele, kui ettevõtete käibed langesid kiiresti ning tööjõukulud ei jõudnud piisavalt kiiresti sellega kohaneda," märkis Mertsina.

"Palgakasv püsib meie hinnangul ka lähiaastatel kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks keeruline. Kuigi töötuse määr veidi tõuseb, mis üldjuhul peaks aitama palgakasvu ohjeldada, on selle mõju väga tagasihoidlik," ütles ta.

Tõusvad tööjõukulud on jätnud ettevõtetel vähem ruumi investeerimiseks. Selle aasta esimeses ja teises kvartalis vähenesid investeeringud 5%.

"Hinnalangus taandub tasapisi ja meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks järgmisel aastal veidi paranema. Samal ajal võivad aga pikka aega vähenenud investeeringud pidurdada tootlikkuse paranemist lähitulevikus," hoiatas Mertsina.

"Eesti majanduskasv on juba pikemat aega toetunud peamiselt tarbimisele, samal ajal kui investeeringute langus koos tööjõu vähenemisega, halvendavad majanduskasvu võimalusi tulevikus," lisas ta.

"Seetõttu ei ole selline majanduskasvumudel Eestile, kui väikese turuga ja avatud riigile, mõistlik. Sarnane probleem on tegelikult ka paljudes teistes riikides. Investeeringute ning selle abil, tootlikkuse suurendamine on kestvamaks majanduskasvuks ja elatustaseme parandamiseks vajalikud," märkis Mertsina.

Toimetaja: Oliver Kahu



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: