Riik toetab aasta looma kampaaniat 30 000 ja aasta linnu tutvustamist 27 000 euroga ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: James Lindsey/Wikipedia

Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada 64 keskkonnateadlikkuse projekti ligi miljoni euroga, näiteks aasta looma mäkra tutvustavat kampaaniat toetatakse 30 600 euroga ning 2017. aasta linnu turteltuvi tutvustamist 26 800 euroga.

Suurima toetussumma ehk ligi 260 000 eurot saab MTÜ Loodusajakiri ajakirjade Eesti Loodus ning Eesti Mets väljaandmiseks 2017. aastal.

Matsalu loodusfilmide festivali läbiviimist toetab riik 43 000 euroga.

Eesti Ornitoloogiaühing saab ligi 18 000 eurot projekti „Pesakaamerad - loodus kooli, koju ja kontorisse“ elluviimiseks.

2017. aasta kevadeks paigaldatakse seitse veebikaamerat, mille kaudu saab kahel pesitsushooajal jälgida erinevate kaitsealuste või probleemsete liikide pesas toimuvat.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: