Putin eitas Moskva seotust küberrünnakuga USA demokraatidele ({{commentsTotal}})

Vladimir Putin
Vladimir Putin Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Vene valitsus ei ole seotud USA Demokraatliku Partei vastu tehtud küberrünnakuga, mille tulemusel avalikustati tuhandeid elektroonilisi dokumente.

"Tahan teile veel kord öelda, et ma ei tea sellest üldse mitte midagi ja riiklikul tasemel Venemaa selliste asjadega kunagi ei tegele," ütles Putin usutluses Bloombergile.

Seejuures kutsus ta üles mitte juhtima avalikkuse tähelepanu kõrvale küsimuse olemuselt, asendades selle mingi teisejärgulise küsimusega, nagu kes seda tegi.

"Kuulake mind, kas see on siis üldse tähtis, kes muukis mingitesse andmetesse Clintoni valimisstaabis. Tähtis on avalikkusele esitatu," rõhutas ta.

Vene president väljendas hämmeldust süüdistuse pärast, et Venemaa tahtis salaandmete avalikustamisega mõjutada USA presidendivalimisi. Tema sõnutsi nõuaks see USA poliitika sügavat mõistmist, mida Venemaal ei ole.

"Selleks peab aduma USA poliitilise siseelu närvi ja eripära. Ma ei ole kindel, et isegi meie välisministeeriumi asjatundjad seda vajalikul määral mõistavad," tunnistas Putin.

Ta märkis ka, et ei suutnud isegi ette kujutada, et sedalaadi teave võiks USA avalikkust huvitada. Putini sõnutsi ei saanud nad "juba sellest seisukohast lähtudes sinna tükkida."

Rääkides häkkeritest, kes demokraatide valimisstaabi arvutitesse muukisid, väljendas Putin kahtlust, et selle filigraanse töö tegijad õnnestub tuvastada.

"Tänapäeval on nii palju häkkereid. Kusjuures nad töötavad nii peenelt, nii filigraanselt, võivad näidata oma jälge vajalikul ajal vajalikus kohas ja isegi varjata oma tegevust mingite teiste häkkerite tegevuse taha muudel aladel, muudes riikides. See on selline raskesti tuvastatav värk, kui seda üldse kontrollida on võimalik," ütles Putin.

"No vähemalt riigi tasemel me sellega ei tegele," rõhutas ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema