Valimisliidud taotlevad riigikohtult „kahe tooli seaduse“ tühistamist ({{commentsTotal}})

{{1472815327000 | amCalendar}}

Reedel Tartus toimunud valimisliitude ümarlaual jõuti seisukohale, et riigikogus heaks kiidetud nn kahe tooli seadus vähendab selgelt vabakonna võimalusi kohalikus demokraatias osaleda ning on põhiseadusega otseses vastuolus, mistõttu pöördutakse selle tühistamiseks riigikohtusse.

Ligi paarikümne valimisliidu ümarlaual leiti, et oleks mõistilk ja vajalik, kui kõik valimisliidud kahe tooli seaduse teema ka oma kohalikus volikogus võimalikult kiiresti tõstataks.

Riigikohtusse pöördumise peab otsustama iga kohalik volikogu eraldi. Tänaseks on otsuse kahe tooli seadus vaidlustada juba teinud Kõpu ja Kose vallavolikogud.

"Praegu on ligi 120 valimisliitu teinud otsuse selle küsimuse tõstatada oma volikogudes ja tõenäoliselt enamus neist volikogudest toetab seda. Siin paistab välja siiski poliitiliste erakondade jõuline käik valimisliitude edu vähendamiseks. Eelmistel omavalitsusvalimistel teatavasti oli valimisliitudel ootamatult suur edu ja toetus kohaliku rahva seas ja nüüd praegu on mitmed poliitilised käigud ja õiguslikud käigud järjest ette võetud, ilmselt mitte juhuslikult," selgitas Võru linnavolikogu aseesimees, valimisliit Võru Väärib Võimekust liige Tõnu Jõgi "Aktuaalsele kaamerale".

Viimastel kohalikel valimistel 2013. aastal osales üle Eesti kokku 292 valimisliitu.

Ümarlaual osalenud valimisliitudele andis nõu vandeadvokaat ja presidendikandidaat, endine õiguskantsler Allar Jõks.

Jõks koostas volikogude tarbeks seaduse vaidlustamise otsuse, mida kõik volikogud saavad kasutada riigikohtusse pöördumiseks ning mille tekstis on vaja täita vaid üksikud lüngad. Jõksi kinnitusel on kahe tooli seadus põhiseaduse vastane.

"Põhiseaduse kommenteeritud koodeks ja riigikohtu senine praktika seda kinnitab, sest tegemist on kohaliku võimu röövimisega päise päeva ajal. 292 valimisliitu osales viimastel valimistel. Kui kahe tooli seadus jõustub, siis kohalike inimeste osakaal kohaliku võimu juures väheneb," rääkis Jõks.

Nõndanimetatud kahe tooli seadus sätestab riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid.

Riigikogu liikmest volikogu liikmetele töötasu ei maksta, küll aga on võimalik hüvitada nende tööga seotud kulutused. Riigikogu liikmed saavad asuda täitma valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise järel.

Valimisliit: tekkida võib huvide konflikt

Tartu volikogu liige Jüri-Ott Salm valimisliidust Vabakund rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kui riigikogu liikmed saavad osaleda kohalike omavalitsuste töös, muutub valimisliitudel keerulisemaks volikogudes esindust saada.

"Populaarsed poliitpardid või peibutuspardid võtavad omad kohad sisse, nad saavad kindlasti rohkem hääli kui valimisliitude esindajad," selgitas Salm.

Ta lisas, et teine probleem on huvide konflik. "Kui võtame näiteks otsused, mis puudutavad riiki - kui suur osa tulumaksust läheb kohalikele omavalitsustele. Kui riigikogus otsustatakse üht, aga äkki omavalitsus tahab seda vaidlustada, siis tekib imelik olukord, kuidas riigikogu liige ühes kohas ütleb üht ja teises kohas otsustab teist," selgitas Salm.

Laanet: ei saa piirata põhiseaduslikku õigust kandideerida ja kuuluda kohalikku volikokku

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul on hea, kui riigikogulased oleks ka kohalikes volikogudes.

"Selleks, et kohalikud volikogud saaksid laiapõhjalisemat teadmist, oleksid sisulisemad. Ja kindlasti ei saa ka piirata teatud isikute põhiseaduslikke õigusi kandideerida ja olla valitud kohalikku volikokku, sest riigikogu liige on samasuguste põhiseaduslike õigustega nagu kõik teised inimesed ja see on pigem piirang selleks," põhjendas Laanet "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Laanet rääkis, et riigikogus on 101 liiget ja ta on veendunud, et kõik nad ei taha kohalikku volikogusse kandideerida. Samuti pole tema sõnul kindel, et nad kõik ka valituks osutuksid.

"Nii et kui vaadata kohaliku elu küsimust ja riigielu küsimust, siis ma olen veendunud selles, et inimesed, kes osalevad kohaliku volikogu töös, saavad tunduvalt parema sisendi ka selleks, et osaleda riigikogu töös ehk riigielu küsimuste aruteludel," rääkis Laanet.

"Ja kui Allar Jõks ütles, et see on kohaliku võimu kaaperdamine ja selleks peaks pöörduma riigikohtusse, siis ilma põhjalikumalt süvenemata ei oska ma küll öelda, kas tegelikult kohalikul omavalitsuse volikogul selleks õigus on, sest kohalikku autonoomiat see tegelikult ju ei riiva," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema