Valimisliidud taotlevad riigikohtult „kahe tooli seaduse“ tühistamist ({{commentsTotal}})

{{1472815327000 | amCalendar}}

Reedel Tartus toimunud valimisliitude ümarlaual jõuti seisukohale, et riigikogus heaks kiidetud nn kahe tooli seadus vähendab selgelt vabakonna võimalusi kohalikus demokraatias osaleda ning on põhiseadusega otseses vastuolus, mistõttu pöördutakse selle tühistamiseks riigikohtusse.

Ligi paarikümne valimisliidu ümarlaual leiti, et oleks mõistilk ja vajalik, kui kõik valimisliidud kahe tooli seaduse teema ka oma kohalikus volikogus võimalikult kiiresti tõstataks.

Riigikohtusse pöördumise peab otsustama iga kohalik volikogu eraldi. Tänaseks on otsuse kahe tooli seadus vaidlustada juba teinud Kõpu ja Kose vallavolikogud.

"Praegu on ligi 120 valimisliitu teinud otsuse selle küsimuse tõstatada oma volikogudes ja tõenäoliselt enamus neist volikogudest toetab seda. Siin paistab välja siiski poliitiliste erakondade jõuline käik valimisliitude edu vähendamiseks. Eelmistel omavalitsusvalimistel teatavasti oli valimisliitudel ootamatult suur edu ja toetus kohaliku rahva seas ja nüüd praegu on mitmed poliitilised käigud ja õiguslikud käigud järjest ette võetud, ilmselt mitte juhuslikult," selgitas Võru linnavolikogu aseesimees, valimisliit Võru Väärib Võimekust liige Tõnu Jõgi "Aktuaalsele kaamerale".

Viimastel kohalikel valimistel 2013. aastal osales üle Eesti kokku 292 valimisliitu.

Ümarlaual osalenud valimisliitudele andis nõu vandeadvokaat ja presidendikandidaat, endine õiguskantsler Allar Jõks.

Jõks koostas volikogude tarbeks seaduse vaidlustamise otsuse, mida kõik volikogud saavad kasutada riigikohtusse pöördumiseks ning mille tekstis on vaja täita vaid üksikud lüngad. Jõksi kinnitusel on kahe tooli seadus põhiseaduse vastane.

"Põhiseaduse kommenteeritud koodeks ja riigikohtu senine praktika seda kinnitab, sest tegemist on kohaliku võimu röövimisega päise päeva ajal. 292 valimisliitu osales viimastel valimistel. Kui kahe tooli seadus jõustub, siis kohalike inimeste osakaal kohaliku võimu juures väheneb," rääkis Jõks.

Nõndanimetatud kahe tooli seadus sätestab riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid.

Riigikogu liikmest volikogu liikmetele töötasu ei maksta, küll aga on võimalik hüvitada nende tööga seotud kulutused. Riigikogu liikmed saavad asuda täitma valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise järel.

Valimisliit: tekkida võib huvide konflikt

Tartu volikogu liige Jüri-Ott Salm valimisliidust Vabakund rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kui riigikogu liikmed saavad osaleda kohalike omavalitsuste töös, muutub valimisliitudel keerulisemaks volikogudes esindust saada.

"Populaarsed poliitpardid või peibutuspardid võtavad omad kohad sisse, nad saavad kindlasti rohkem hääli kui valimisliitude esindajad," selgitas Salm.

Ta lisas, et teine probleem on huvide konflik. "Kui võtame näiteks otsused, mis puudutavad riiki - kui suur osa tulumaksust läheb kohalikele omavalitsustele. Kui riigikogus otsustatakse üht, aga äkki omavalitsus tahab seda vaidlustada, siis tekib imelik olukord, kuidas riigikogu liige ühes kohas ütleb üht ja teises kohas otsustab teist," selgitas Salm.

Laanet: ei saa piirata põhiseaduslikku õigust kandideerida ja kuuluda kohalikku volikokku

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul on hea, kui riigikogulased oleks ka kohalikes volikogudes.

"Selleks, et kohalikud volikogud saaksid laiapõhjalisemat teadmist, oleksid sisulisemad. Ja kindlasti ei saa ka piirata teatud isikute põhiseaduslikke õigusi kandideerida ja olla valitud kohalikku volikokku, sest riigikogu liige on samasuguste põhiseaduslike õigustega nagu kõik teised inimesed ja see on pigem piirang selleks," põhjendas Laanet "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Laanet rääkis, et riigikogus on 101 liiget ja ta on veendunud, et kõik nad ei taha kohalikku volikogusse kandideerida. Samuti pole tema sõnul kindel, et nad kõik ka valituks osutuksid.

"Nii et kui vaadata kohaliku elu küsimust ja riigielu küsimust, siis ma olen veendunud selles, et inimesed, kes osalevad kohaliku volikogu töös, saavad tunduvalt parema sisendi ka selleks, et osaleda riigikogu töös ehk riigielu küsimuste aruteludel," rääkis Laanet.

"Ja kui Allar Jõks ütles, et see on kohaliku võimu kaaperdamine ja selleks peaks pöörduma riigikohtusse, siis ilma põhjalikumalt süvenemata ei oska ma küll öelda, kas tegelikult kohalikul omavalitsuse volikogul selleks õigus on, sest kohalikku autonoomiat see tegelikult ju ei riiva," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: