Kaitsevägi võib saada õiguse liiklushuligaane ohjeldada ({{commentsTotal}})

Autor: Postimees/Scanpix

Kaitseministeeriumis kavatsetakse välja töötada seaduseelnõu, mille kohaselt saaks kaitsevägi õiguse liiklusjärelevalvet teha, et suurendada riigi kohalolu ilma politseinike arvu kasvatamata.

Eelnõu väljatöötamise kavatsuses tuuakse välja, et liikluse ohutumaks muutmiseks tuleks suurendada liiklusjärelevalvet, kuid politseiametnike arvu pole riigil kavas suurendada.

"Seega on riigil oluline hinnata, kas muudes valdkondades on olemas sarnane funktsioon, mille tegevust saaks ühildada liiklusjärelevalvega. Kaitsevägi valitsusasutusena tegutseb üleriigiliselt," seisab dokumendis.

Ministeerium märgib, et sõjaväepolitsei on põhjendamatult alarakendatud, kuid neil on olemas väljaõpe ja oskused. Kaitsevägi teeb sageli väljaõpet kohtades, kus on madal liikluskoormus ja seetõttu ka politsei järelevalve harv. See omakorda võib tähendada, et liiklejad rikuvad seal sagedamini teadlikult reegleid, eeldades, et politseid nagunii korda valvamas ei ole.

"Näiteks maanteeameti tellitud uuringu kohaselt järgib kohalikel maanteedel kehtivat kiiruspiirangut 39 protsenti sõidukijuhtidest. Samas on piirkonnas kasutamata ressurssi sõjaväepolitsei näol, kes oleks võimeline teostama osalist järelevalvet, suurendades seeläbi isikute teadlikkust kontrolli võimalikkusest," pakub eelnõu kavatsus välja.

Lisaks toob eelnõukava välja olukorrad, kus kaitseväelased ise korda rikuvad. Selles olukorras on sõjaväepolitseinikul praegu õigus kaitseväelast vaid peatada, aga mitte rikkumist fikseerida.

Kaitsevägi võiks ministeeriumi kava järgi tegelda ka sõidukite tehnonõuete rikkumisega, samuti võib nende abi liiklusjärelevalvel vaja minna ajal, kui Eestis korraldatakse tähtsaid riiklikke üritusi, sealhulgas tuleva aasta teisel poolaastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.

"Eesmärgiks on „riigi kohaloleku“ suurendamine üleriigiliselt ning liiklusjärelevalve tõhustamine läbi sõjaväepolitseile abipolitseinikega sarnase pädevuse andmise liiklusjärelevalve teostamisel," kirjeldatakse plaanitava muudatuse eesmärki.

"Näiteks oleks sellisel juhul sõjaväepolitseil õigus õppuse piirkonnas peatada joobes juht, fikseerida joobe aste ning isik politseile edasiste toimingute teostamiseks üle anda. Liiklusrikkumise eest karistuse määramise pädevus jääb politseile," seisab eelnõukavas.

Muudatus suurendaks tõenäoliselt ka liikluses toime pandud süütegudega seotud menetluste arvu ja otsuste vaidlustuste arvu. Samas aitaks see ministeeriumi hinnangul liikluse järele tõhusamalt valvata ja sel viisil õnnetuste arvu vähendada.

Toimetaja: Karin Koppel



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.