Kaitsevägi võib saada õiguse liiklushuligaane ohjeldada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaitseministeeriumis kavatsetakse välja töötada seaduseelnõu, mille kohaselt saaks kaitsevägi õiguse liiklusjärelevalvet teha, et suurendada riigi kohalolu ilma politseinike arvu kasvatamata.

Eelnõu väljatöötamise kavatsuses tuuakse välja, et liikluse ohutumaks muutmiseks tuleks suurendada liiklusjärelevalvet, kuid politseiametnike arvu pole riigil kavas suurendada.

"Seega on riigil oluline hinnata, kas muudes valdkondades on olemas sarnane funktsioon, mille tegevust saaks ühildada liiklusjärelevalvega. Kaitsevägi valitsusasutusena tegutseb üleriigiliselt," seisab dokumendis.

Ministeerium märgib, et sõjaväepolitsei on põhjendamatult alarakendatud, kuid neil on olemas väljaõpe ja oskused. Kaitsevägi teeb sageli väljaõpet kohtades, kus on madal liikluskoormus ja seetõttu ka politsei järelevalve harv. See omakorda võib tähendada, et liiklejad rikuvad seal sagedamini teadlikult reegleid, eeldades, et politseid nagunii korda valvamas ei ole.

"Näiteks maanteeameti tellitud uuringu kohaselt järgib kohalikel maanteedel kehtivat kiiruspiirangut 39 protsenti sõidukijuhtidest. Samas on piirkonnas kasutamata ressurssi sõjaväepolitsei näol, kes oleks võimeline teostama osalist järelevalvet, suurendades seeläbi isikute teadlikkust kontrolli võimalikkusest," pakub eelnõu kavatsus välja.

Lisaks toob eelnõukava välja olukorrad, kus kaitseväelased ise korda rikuvad. Selles olukorras on sõjaväepolitseinikul praegu õigus kaitseväelast vaid peatada, aga mitte rikkumist fikseerida.

Kaitsevägi võiks ministeeriumi kava järgi tegelda ka sõidukite tehnonõuete rikkumisega, samuti võib nende abi liiklusjärelevalvel vaja minna ajal, kui Eestis korraldatakse tähtsaid riiklikke üritusi, sealhulgas tuleva aasta teisel poolaastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.

"Eesmärgiks on „riigi kohaloleku“ suurendamine üleriigiliselt ning liiklusjärelevalve tõhustamine läbi sõjaväepolitseile abipolitseinikega sarnase pädevuse andmise liiklusjärelevalve teostamisel," kirjeldatakse plaanitava muudatuse eesmärki.

"Näiteks oleks sellisel juhul sõjaväepolitseil õigus õppuse piirkonnas peatada joobes juht, fikseerida joobe aste ning isik politseile edasiste toimingute teostamiseks üle anda. Liiklusrikkumise eest karistuse määramise pädevus jääb politseile," seisab eelnõukavas.

Muudatus suurendaks tõenäoliselt ka liikluses toime pandud süütegudega seotud menetluste arvu ja otsuste vaidlustuste arvu. Samas aitaks see ministeeriumi hinnangul liikluse järele tõhusamalt valvata ja sel viisil õnnetuste arvu vähendada.

Toimetaja: Karin Koppel



Ajujaht on üks EAS-i tegevusi, mille kommunikatsioon ostetakse väljastpoolt sisse.

3,3 miljonit: PR-firmad kosuvad EAS-i nisa otsas

Ehkki EAS-is töötab 30 turundus- ja kommunikatsiooniinimest, on organisatsioon PR-ettevõtetele oluline sissetulekuallikas - nelja aasta jooksul hangib organisatsioon suhtekorraldusteenuseid ligi 3,3 miljoni euro eest, ja see summa ei pruugi olla lõplik, kuivõrd Eesti-siseseid teenuseid ostetakse reeglina aasta kaupa, nii et järgmise kahe aasta teenuste mahud alles selguvad ja lisanduvad.

oodatud teatrisündmus
soome 100
uudised
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: