Ligi oleks Rõivase asemel pannud lapse Tallinna Reaalkooli ({{commentsTotal}})

{{1472813728000 | amCalendar}}
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivase laps astus 1. septembril Rocca al Mare erakooli esimesse klassi. Haridusminister Jürgen Ligi ütles, et kuigi peaminister Taavi Rõivas lasi oma tütrel valida kooli, kuhu ta õppima läheb, siis tema oleks Rocca al Mare erakooli asemel valinud Tallinna Reaalkooli. Peaministri lapse kooli valikut kritiseeris ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, kelle sõnul saadab riigijuht sellega vale sõnumi.

Mandel märkis, et sellisel sammul on märgiline tähendus. Nimelt saadab tema hinnangul peaminister sõnumi eraettevõtluse toetuseks - samas aga riikliku koolisüsteemi vastu.

ERR palus peaministri valikuid kommenteerida tema parteikaaslasel, haridusminister Jürgen Ligil.

"Mina oleksin tema valikutest valinud Reaalkooli, aga ma olen valinud ka süsteemi, kus lapsevanemal valik on ja ei saa nüüd tema valikut arvustama hakata," ütles Ligi ERR-ile.

"Mida ma valinud ei ole, on koolide ebavõrdne konkurents, mis lapsevanemate eelistusi endiselt liigselt mõjutab, ehkki suutsime selle seadustanud künismi üleminekuajaga tühistada," lisas ta.

"Tean, et peaministri tegelik otsus oli lasta valida tütrel ja muidugi lummab last esmajoones pakend. Tugevad koolid on sisu poolest tegelikult mõlemad," ütles haridusminister veel.

Rõivas: minu lapse kooli valik ei ole hariduspoliitiline seisukohavõtt

Taavi Rõivase sõnul on lapse kooli valik iga pere jaoks väga oluline otsus ning isiklik küsimus sõltumata sellest, kellena töötab pereisa.

"Veidi kummaline on sellest lugeda välja hariduspoliitilist seisukohavõttu, samuti ei peaks Tallinna Inglise Kolledzi direktor end ühe pere valikust isiklikult puudutatuna tundma. Eestis on väga palju väga häid koole ja olen selle üle siiralt uhke. Oma keskkooli - Tallinna Reaalkooli - sõrmust kannan tänaseni suure uhkusega," kommenteeris Rõivas.

"Alustasime koolivalikuga juba paar aastat tagasi, kahes sõelale jäänud koolis käis Miina ka eelkoolis. Miina on piisavalt laia silmaringiga ja tark tüdruk, et sel teemal ka ise kaasa rääkida ning tema enda eelistus sai ka määravaks," ütles peaminister.

Peaministri valikuga avalike koolide kahjuks pole rahul Tallinna Inglise Kolledži juht Toomas Kruusimägi. "Kui riigi juht usub, et riik ja KOVid teevad häid koole, siis miks langes valik erakoolile?" küsis ta sotsiaalmeedias. "Küsimus sõnumis, mida edastatakse."

Rõivas vastas Twitteris:

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: